6 2024
-
Julgus jääda metsa poole
TOOMAS HAUG: Mul oli võimalus jõudumööda kaasa teha iseseisvuse taastamise liikumist, kust paljud humanitaarid siirdusid elukutseliselt poliitikasse ja sinust sai 1992. aastal Euroopa noorim peaminister. Isiklikest asjust kõnelemiseks polnud tollal õieti aega. Seepärast küsin nüüd: räägi natuke oma kasvukeskkonnast, kuidas kujunes sinu kiindumus Eesti ajaloo vastu? MART LAAR: Esiteks pean…
-
põhjamaa lapsed
põhjamaa me võime olla lapsed, kuid saame ükskord kellelegi lõunaks. me valmime kui kõrges ladvas õunad, kuni meile hakkab aja hammas. ja ma ei tea, kas ikka lilleside püsivam on haavasidemest. aeg on mööduv, aga kindel pide. ma usaldan ja haaran pidemest. lumekargelt küll ei jää me põue…
-
Toomas Liiv Surmajõe ületamine / Naermas näen pajupuud jt luuletusi Jaanus Järs Kohtumine lapsepõlvega / Tolmuimeja „Lux” Lehte Hainsalu Emajõe sinine veri 2 Toomas Haug Tõde ja õigus. 5 Ülar Ploom Korrad / Maskid jt luuletusi Jan Kaus Kohavahetus Berk Vaher *pole luulet mis poleks kui / *schrödingeri vanaema jt luuletusi Aino Pervik…
-
Elu — lehekülgedel
Jaak Jõerüüt: „Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 239 lk. Jaak Jõerüüdi värskeim teos toob novellide ja lühiromaani kaudu lugejani nii tänapäeva ühiskonna probleemid ja suundumused kui ka emotsionaalsed kaevud inimeste sees. Mitmepalgeline raamat kõnetab enim vahest neid lugejaid, keda huvitab see, mis jääb meie ütlemiste, käitumise ja…
-
Nasta Pino 1. VII 1934 — 15. XII 2017
Nasta Pino sündis Petserimaal Mikitamäe vallas. Ta õppis Mikitamäe 7-klassilises koolis (1942—1948), Tartu III keskkoolis (1949—1953) ning Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas (1953—1958), mille lõpetas eesti filoloogina. Ta töötas ajakirjanikuna ajalehtedes „Uus Tee”, „Noorte Hääl”, „Edasi”, „Vperjod”, „Tartu Postipoiss”, „Talu Maa” ja „Maaleht”. Nasta Pino oli Ajakirjanike Liidu liige aastast 1967 ja Kirjanike…
-
Inventuur literatuurses hulgilaos
Holger Kaints: „Mälestusi raamatutest”. „Hea Lugu”, 2017. 159 lk. Niivõrd raamatukeskset raamatut kui Holger Kaintsi uus teos pole Eestis ilmunud Friedrich Puksoo aegadest peale. „Mälestusi raamatutest” pühendub nimelt raamatutele, mitte kirjandusele. Näiteks see, kuidas Balzaci kogutud teosed autori lapsepõlvekodus olid paigutatud, on tähtsam kui Balzaci elu või looming. Kõige omapärasem…
-
Ärkamisaja absurditundest
Kuigi rahvustest ja rahvuslusest on üldisemalt kombeks rääkida alates XVIII sajandist, võib palju varasemast ajaloost leida kirglikku kiindumust oma maasse, keelde ja kommetesse, kohamälu kallikspidamist. Näiteks oli sellest kantud Briti saarte teiste rahvaste vastupanu inglaste invasioonile ja domineerimisele. See ei ole mineviku romantiline rekonstruktsioon, vaid selle kohta võib lugeda…
-
Unustamatu Koidula
Malle Salupere: „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”. „Tänapäev”, 2017. 568 lk. Lydia Koidula — esimene naiskirjanik, -ajakirjanik ja eesti näitekirjanduse rajaja — on märgilise tähendusega, müütiline kuju. Ta on enim läbiuuritud naislooja meie kirjandusloos, lisaks on ta andnud kirjanduslikku ainest paljudele teistele kirjanikele. Aino Kallase kirjutatud belletristliku elulooga „Tähelend” (1915,…
-
Kroonikat
28. novembril esitlesid Liis Sein ja illustraator Anne Linnamägi Eesti Lastekirjanduse Keskuses oma lasteraamatut „Kuidas Saara suureks kasvas” („Päike ja Pilv”). 30. novembril andis Eesti Lastekirjanduse Keskus üle Aasta Rosina auhinna kõige omanäolisemale lasteraamatule. Keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Heli Lukneri ja Mare Müürsepa kirjutatud ning Angelika Schneideri kujundatud raamatu „Füübits”…
-
Raudse süsteemi kiuste
Mats Traat: „Valge maja”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 148 lk. Mats Traadi äsja ilmunud romaani „Valge maja” esimesi lehekülgi lugedes tekkis korraks mõte, kas ei ole siin tegemist millegi samasugusega, nagu oli kirjaniku viimase juubeli paiku ilmunud luulekogu „Roheline laev”, mis koondab autori kõige varasemaid luuletusi ja peaks ajateljel asetuma tema esimeseks…