6 2024

        Mininäidend   INDREK: Tere, isa. ANDRES: Kesse on? Ah sina, Indrek. INDREK: Mina jah, taat. Tulin vaatama, kuidas kodus elatakse. Ma olen otsustanud, et… ANDRES: Missa bensiinist kulutad. Ega see auto sul ju oma pole, niikuinii pead võlga maksma. INDREK: Auto on mul kohe päris oma. Välja ostetud. Aga, isa, ütle…

          *   Päikese põuasuu on jõe õhukeseks joonud, kaldad põhjani paljad justkui rauga igemed. Laulujumal Vanemuine otsib jahutust, kõnnib vette kõige oma paklase hamega, istub Kivisilla rusul, kaelani vees, kiilas lagipea läigib nagu vesikupp, roheline habe, mis veepinnal harali heljub, petab end ujuvaks penikeeleks. Kannel on remmelgas rippu tuule tinistada.…

    „Tõde ja õigus” jõuab leedu keelde   „Tõe ja õiguse” esimene osa avaldati Leedus 1963. aastal, kuid siis vahendas kirjanik ja tõlkija Juozas Baltušis romaani vene keele kaudu. Uuesti ilmus „Tõe ja õiguse” esimene osa leedu keeles 2009. aastal, nüüd juba tõlgituna eesti keelest. Tõlkija Danutė Sirijos Giraitė pälvis 2010. aastal Leedu PEN-klubi…

        Elin Toona Gottschalk: „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”. Inglise keelest tõlkinud Kersti Unt. „Varrak”, 2017. 456 lk.   Olin siiralt üllatunud, kui kuulsin ühel ettevõtluskonverentsil lektorit oma ettekannet alustamas soovitusega lugeda Elin Toona Gottschalki mälestusteraamatut „Pagulusse”. Olles raamatu läbi lugenud, see soovitus mind enam nii väga ei üllata. Sest eestlasest…

        Olev Remsu: „Väikelinna baabad”. „Tänapäev”, 2017. 144 lk.   Olev Remsu produktiivsust ja loomeindu arvestades kujutan elavalt ette, kuidas ta hommikukohvi juues Haapsalus aknast välja vaatas, aiaposti otsas lebavat kassi nägi ja sellest tõukudes romaani otsustas kirjutada. Õhtuse teejoomise ajaks oli „Väikelinna baabade” käsikiri valmis ja päeva võis kordaläinuks lugeda. Remsu…

    Jaak Jõerüüdi „Muutliku” impressioone  Raamat „Muutlik” (2010) jäi silma tagasihoidlikkusega — askeetlikult hallis tonaalsuses väljapeetud kaanepildis miski otsekui viitas iselaadselt ruumilisele tihedusele selle sisus. (Hall omandab enda kõrval oleva värvuse tonaalsuse. Halliga segunedes omandavad paljud värvid eriliselt võluvaid tuhme, murtud või sametisi värvivarjundeid.) Olin seda raamatut poes korduvalt käes hoidnud, veidi lehitsenud, ostagi…

    27. oktoobril tähistati Kirjanike Liidu saalis Minni Nurme 100. sünniaastapäeva õhtuga „Kui on õnne, siis elame”. Kõnelesid ja lugesid Eeva Park, Doris Kareva, Enn Lillemets, Minna Hint, Adam Cullen, Rein Põder, Elise Jalonen, Tiia Kriisa. Kõlas Minni Nurme luule ja tema tõlked eesti keelde.   28. oktoobril sängitati Karl Ristikivi põrm Eestisse Paadrema…

        aastal avaldas läti luuletaja ja tõlkija Uldis Bērziņš (snd 1944) poeemi „Mälestusmärk Don Alfredole” (1973—1975), mille pühendas Alfreds Ķempele (1890—1967), eesti kirjanduse läti keelde tõlkijale.[1] Ķempe oli ka ajalehe „Läti Eestlane” (ilmus 1928) vastutav toimetaja ja väljaandja, 1920. aastatel Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi (REHAS) näitetrupi juht ning REHAS-e juhatuse…

        Lauri Kaldoja: „Vessel”. Lauri Kaldoja & Q-Damm, 2017. 88 lk.   Mõistatusliku pealkirja taga peitub noore näitleja ja luuletaja teine luuleraamat. Esimene luulekogu, kes mäletab veel, „Panoptikum”, ilmus 2015. aastal ja arvustaja Ann Viisileht kirjutas siis, et tema meelest on Lauri Kaldoja luulekeelel mõndagi ühist Kristjan Haljaku luulega. „Mõlemad teosed jäävad…