6 2024

        Vahur Afanasjev: „Serafima ja Bogdan”. „Vemsa”, 2017. 560 lk.   Perekonnasaaga „Serafima ja Bogdan” räägib Peipsi-äärsete vanausuliste külast 1944. aasta lõpust kuni 1980-ndate keskpaigani, jõudes epiloogis 1990. aastatesse. Külapatriarh Arhipi tütrele Serafimale tuleb kosja eestlasest militsionäär, endine korpusemees Raimond Uusküla (kord ka Alaküla). Serafima kaotab pulmade eel süütuse hoopis Haritonile, kes…

        Üsna sünkroonis muu maailmaga tabas ahistamisskandaal ka kuningas Gustav III 1786. aastal asutatud Rootsi Akadeemiat, kus „kaheksateist surematut”, kelle lipukirjaks on „vaimusuurus ja maitse”, võiksid ju kõigest sellest kõrgemal seista. Aga ei. Novembris 2017 paiskus meediasse 18 naisterahva süüdistus kellegi mõjuvõimsa, esialgu anonüümse „kultuuriprofiili” vastu, kellel on „tihedad sidemed” Rootsi Akadeemiaga.…

        I   Dylan Thomas elab mu pääs. Nagu must oonüks! Kerib end ketina-keena ümber mu aju. Ja surm ei valitse siis, tal pole väge. Kui armastus on surnud, ei ole surmal väge! Ma tean, see ei ole väga terve must, see pole okei, see ei aita kedagi. Dylan Thomas elab mu…

        Pille Õnnepalu: „rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu”. „Henrik”, 2017. 175 lk.   Pille Õnnepalu raamatust „rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu” kuulsin esimest korda juunis aastal 2016, kui Pire Sova ja Hedi Jaanisoo näitusel „Aeglane aimdus. Roosa satiin” selle käsikirja ette loeti. Õnnepalu luuletusi ja ka jutte olin ma kunagi…

      25. jaanuaril 2018 suri oma Stockholmi kodus kirjanik ja ajakirjanik, Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakonna esimees Karin Saarsen (aastast 1959 kodanikunimega Karlstedt). Karin Saarsen sündis Tartus hilisema Sõjavägede Staabi koloneli Villem Saarseni tütrena, tema ema Halina (snd Korab-Laskowska) oli poolatar. Et isa, kes oli muuseas Johan Laidoneri onupoeg, teenis aastail 1934—1938 Eesti…

        Friedrich Reinhold Kreutzmatsin: „Must päike”. „Lepp ja Nagel”, 2017. 174 lk.   Nii sündis lugu Imemaast. Ükshaaval ritta nii Ta veidrad lood said tapitud.[1]   Õnnetu ja kuri arusaamatuse pärast, mille tekitas mus Friedrich Reinhold Kreutzmatsini „Must päike”, tahtsin kirjutada negatiivset arvustust. Ei saanud, sest ei osanud sõnastada seda, mis mind…

    jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” lugemisklubi 47. õhtu, kus räägiti Vahur Afanasjevi romaanist „Serafima ja Bogdan”.   jaanuari kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” kõneles David Ilmar Lepasaar Beecher teemal „Rutiin ja ootamatused: Kuidas ma kasutan kirjandust poliitmajanduse ja ajaloo õpetamisel Berkeley ülikoolis Kalifornias”.   jaanuaril anti Tartu raekojas Mika…

    Comala-nimelisi külasid on Mehhikos vähemalt kolm: Colima, Oaxaca ja Hidalgo osariigis. Ükski neist ei ole aga nii tuntud kui Juan Rulfo (kirjanikunimi alates 1944) romaani „Pedro Páramo” (1955) tegevuspaik. Kirjandusliku Comala hüljatud tänavate kajasid ja summutatud hääli võib kuulda juba kümnetes keeltes, alustades esmatõlkest Saksamaal (1958, praeguseks on seal välja antud ka uus…

        Rein Raud: „Kell ja haamer”. Mustvalge Kirjastus, 2017. 425 lk.   „Lugu algab keldrist, rottide pelgupaigast, ja lõpeb pööningul, kust paistab meri.” (Lk 9.) Ei, see pole Rein Raua mõtteliselt lummava romaani rütmiline esimene lause, vaid jõuab lugejani alles teise lõigu alguses. Raamatu ruumilises keskpunktis on umbes Sagadi kandis asuv Undivere…

          Sind huvitanud on kultuuri kulg. Mind vabadus on huvitanud väga. Juhan Viiding   Tagasi mõeldes tundub see, mismoodi riik tuli ja tahtmine sündis, ikka puhas ime. Seda poleks saanud juhtuda, kui nii paljudes meeltes samal ajal poleks elanud kujutlus teistmoodi maailma võimalikkusest. Kui seesama riik poleks juba olnud olemas inimeste…