6 2024

    Lahkunud on ungari kirjanduse esindaja Eestis, perfektne tõlkija ja hoolas toimetaja, kelle elutöö kokkuvõte ei mahu tavapärase nekroloogi ridadesse. Edvin Hiedel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina 1954. aastal ja töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses korrektori ja toimetajana aastail 1954—1963, siis kümme aastat „„Loomingu” Raamatukogu” toimetuses (1963—1973) ja seejärel 1976—1991 kirjastuses „Eesti Raamat”…

    Emeriitprofessor Sergei Issakovi terve elu oli seotud Eestiga (ta sündis Narvas esimese vabariigi ajal) ja kogu ametialane tegevus Tartu ülikooliga. 1949.aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas, pärast  selle lõpetamist cum laude 1954 asus tööle vene kirjanduse õppetooli, algul laborandina. Professor sai temast 1976 ning õppetooli…

    Mihkel Mutt: „Kooparahvas läheb ajalukku”. „Fabian”, 2012. 462 lk. Mihkel Mutt tuli mõni aeg tagasi lagedale teooriaga, mille järgi iga kirjaniku elus on 10—15-aastane periood, mil ta on n.-ö. tipus. See on siis aeg, mil kõik teda loevad ja temast räägivad. Kirjaniku elu ise kestab muidugi sootuks kauem kui 10—15 aastat ja loomulikult…

  4. jaanuaril korraldati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar — murdeluule hommik. Adsoni loomingust rääkis ja muusikat tegi Lauri Sommer. Ürituse korraldas Õnne Kepp. 8. jaanuaril arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus oma koosolekul jooksvaid küsimusi. 8. jaanuaril tutvustas Rein Veidemann Tallinna Keskraamatukogus oma ro­maani „Tund enne igavikku”. 9. jaanuaril peeti…

    Poola mainekaim kirjandusauhind Nike anti läinud aastal välja juba kuueteistkümnendat korda. Finaaliseitsmikusse pääsesid üks luulekogu ja üks proosakogu, kaks publitsistikaraamatut, kaks elulooraamatut ja üks esseekogumik. Ning auhind läks viimasele, Marek Bieńczyki (sünd. 1956) „Näoraamatule” (Książka twarzy). Teatud mõttes oli see preemia kirjandusele endale, jutustamise kunstile. Bieńczyki „Näoraamat” on tegelikult metaromaan, jutustus lugemisest ja…

    Aleksander Müller: „Jumal, kes oli näinud koeri”. „Ji”, Pärnu, 2011. 143 lk. Eestis on väga vähe neid autoreid, kes suudavad end ise korralikult toimetada. Võiks koguni nõuda, et ülepea ei tohikski neid olla, et iga kirjanik vajab tingimata toimetaja arukast ajust ja suuremeelsest südamest juhitud kätt. Et kui Jumal ise miski tükiga kirjastusse…

    Eda Ahi: „Maskiball”. „Värske Raamat”, 2012. 60 lk. Eda Ahi pälvis 2011. ja 2012. aasta hingedepäeva vahel ilmunud debüütteose „Maskiball” eest Betti Alveri preemia. Ta on lugenud oma luulet nii avalikel esinemistel (näiteks kirjandusrühmituse „Purpurmust org” koosseisus) kui ka ETV „Luuletuse” saates (ERR arhiivist saab vaadata kümmet salvestust; kõik on tekstidena esindatud ka…

    Kell lähenes neljale, ostujuht märkas seda ja magus tunne vajus ta peale, kõrvetades ta südant või hinge või jumal teab mida. Oleneb sellest, kui luuleliseks minna. Ta silmitses raamitud pilti arvutiekraani kõrval, nihutades seda paremini vaatevälja. Stuudiofoto esmamulje ei andnud ruumi kahtlusteks. Kõik viitas professionaalsusele ning kvaliteedile. Isegi raam foto ümber andis tunnistust…

  * Milline kergus tiivas või õlanukis! Milline kutse silmade tuletukis! Milline malbus kehas, kus on pühakoda! Ainult… elu on terav kui oda. Tungib läbi silmast, tiivast ja õlast, mälu ajatust karmavõlast. * Otsisin tähtedest sõnu. Või kirjutasin neid sinna? Lasksin endast kõik lahti, kes libistas minna pilveks, kes tuuleks, kes kimalaseks, Kes tuli tagasi…