6 2024

  Meie kultuuriteadvust on nüüdseks üsna pikalt rikastatud terminiga enesekoloniseerimine. Neokolonialismist ei ole palju juttu olnud, sest me olime pärast Teist maailmasõda okupeeritud (annekteeritud), mitte koloniseeritud riik. Meie seisukohast algas omamoodi „neokoloniseerimine” pigem pärast taasiseseisvumist, kui olime Lääne suurriikide meelevallas nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning valmis tegema kõike, et ainult säilitada oma iseseisvust ning…

    kas need on siis kunstnikud, kas need on siis kirjanikud: käsi õieli vabariigi tänavanurkadel kasimata keele ja koleda kuuega kerkivad koopaist ja urgastest rahvas toidab neid oma ihust nagu siil puugiparve oma seljal: üllatavad nad siis millegi uuega, puudutavad meie vaimu ja olemist siin eestlastena? poeedi ülesanne peaks olema hinge ülendada valgust puistata…

    Maarja Kangro: „Dantelik auk”. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 141 lk. Maarja Kangro teises novellikogus kestab „Ahvidest ja solidaarsusest” tuttav meeleolu — kirjaniku üksindus. Samas ei kirjuta Kangro metafüüsilist refleksiooni kirjutamise needusest, olemuslikust üksindusest, mis Kafka ja Blanchot’ arvates kirjaniku elust välja rebib. Kuigi Kangro tekst on erudeeritud, ei saa tema novelle pidada loomise…

    10. oktoobril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kuus uut liiget: Meelis Friedenthal (ühehäälselt, soovitajad Krista Kaer ja Siim Veskimees), Andrei Ivanov (ühehäälselt; soovitajad Kajar Pruul ja Igor Kotjuh), Veronika Kivisilla (ühehäälselt, soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv), Mihkel Kunnus (häältega 10 poolt, 1 vastu; soovitajad Mihkel Mutt ja Aare…

    I Kellahelin, mis pidanuks Vaike üles äratama, kuulutas vaid uneta öö lõppu. Valgus hiilis tuppa sama vargsi nagu argipäev naise mõtetesse. Ta tundis kergendust, et oli ometi kord aeg tõusta, duši alla minna, hambaid pesta, rõivastuda, kohvi juua. Iga liigutus mahendas mingil moel sisemuses tuikavat piina. Öised painajad taandusid, aga ta oli endiselt…

  1. veebruaril avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus 2012. aasta 25 kaunimast raamatust ja 5 kaunimast Eesti lasteraamatust. 1. veebruaril esines Tallinna Keskraamatukogus Kätlin Kaldmaa, kes tutvustas põhikooli õpilastele tõlkija tööd. 4. veebruaril korraldati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar — murdeluule hommik. Adsoni loomingust rääkis ja muusikat tegi Lauri Sommer. Ürituse…

    Andrus Kivirähk: „Lood”. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 243 lk. Ehk peaks alustama sama tundmusega, milles vaevleb „Lugude” esimese jutu tegelane Kärd: see kõik on juba kunagi olnud, kõike on juba kunagi nähtud. Mis selles kontekstis tähendaks õieti kolme asja. Ühe kandi pealt seda, et Kivirähk kirjutab selles raamatus nagu Kivirähk ikka. Teise kandi…

    Heino Kiik surnud. Pärast lühikest ja rasket haigust. Eluaeg terve mees olnud! Aga 22. veebruari hommikul kell 9 tuli siiski lahkumine. Maha jättis ta oma hea Helmi Puuri, oma lapsed, lapselapsed, mõned vanad sõbrad veel, ei vist ühtegi vastalist enam, palju austavaid lugejaid muidugi. Veel hiljuti kõnelesid Heino Kiik ja Madis Kõiv omavahel…

    Mathura: „Kumalasepäev”. „Allikaäärne”, 2012. 96 lk. Ema ja lapse sidemest on kirjutatud küllap piisavalt raamatuid, et täita terveid raamatukogusid. See on ühendus, mille erilisus peaks olema ühelt poolt justkui ilmselge ja püha igaühele, teisalt aga ümbritseb seda müstika ja saladuse loor ning see on side, mis on mõistetamatu kõigile väljaspoolsetele. Isa ja lapse…

    Kuigi saksa keelest teistesse keeltesse tõlgitava ilukirjanduse seas troonivad eelkõige suured proosameistrid, avaneb saksa keeleruumis endas mõnevõrra teistsugune pilt. Luule roll polegi seal nõnda marginaalne. Kuid ka Saksamaal raamatupoodi sattudes tuleb teada, mida ja kuidas otsida, sest tänapäeva luule ilmub Saksamaal tihti väiksemates, nn. sõltumatutes ehk suurtesse meediakorporatsioonidesse mittekuuluvates kirjastustes. Ka raamatud ise…