6 2024

    17.—24. veebruarini osales Jüri Talvet Nicaraguas Granada IX rahvusvahelisel luulefesstivalil. 1. märtsil esitleti Vargamäe muuseumis A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” I osa audioraamatut, mille on sisse lugenud Meelis Kompus. 2. märtsil anti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas üle 2012. aasta Tuglase novelliauhinnad, mille pälvisid Kai Aareleid novelliga „Tango” („Looming” 2012, nr. 4)…

    Mihkel Kunnus: „Minu eugeenika saladus”. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 265 lk. Mihkel Kunnuse „Minu eugeenika saladuse” lugemine on justkui Walmarti riiulite vahel tiirutamine. Need on täis mingit sätendavat ersatsi, kuhjade viisi kaupa, kuid kaasa võtta pole midagi. Kunnus esitab hoolikalt neid tuntud kriitilisi küsimusi liberalismi ja õiguskeskse maailmavaate kohta: ajaloo ignoreerimine, arengu võimatus, õiguste…

    Jürgen Rooste: „Higgsi boson”. „Näo Kirik”, 2012. 72 lk. Jürgen Rooste: „Laul jääkarudest”. „Ji”, 2012. 114 lk. Poeediga on ikka käinud kaasas väheke ka pühakuoreool, ja sama hästi, kui seda on ära kasutanud tõeliselt andekad paroodilised poeedid, on seda ka pikka aega kas eitatud või tagaplaanile jäetud. Eesti luuletajate terve sugupõlve loomingut on…

    Tõnu Õnnepalu: „Kuidas on elada”. „Varrak”, 2012. 98 lk. Mul on õnn hoida käes Tõnu Õnnepalu luulekogu „Kuidas on elada”. Kui olin selle läbi lugenud ja hinganud, meenus iiri pajatus kolmest erakmungast, kes kolisid ilmakära ja askelduste eest inimtühjale saarele. Esimese aasta lõpus ütles üks: „Kas meil pole hea elu?” Teise aasta lõpus…

    „Loomingu” pikast ajaloost on umbes 5,5% kattuv mu enese elulooga. See on suur osalus! Nende „minu-aastate” olust ja ilust olen paarikümne aasta eest pajatanud pealkirja all „Elati ju ennegi” („Looming” 1993, nr. 4). Pealkiri vihjab sellele, et ka kehvadel aegadel võib elukorra parandamiseks leiutada taktikalisi võtteid, kui sul endal on olemas mingisugunegi püsivam…

    „Karneval on täpselt nagu köögiviljasupp: / kartul, kapsas, kaalikas ja porrulaugujupp, // porgand, herned, till ning sibul, maitserohelist, / veidikene soola, pipart, köömneid? — küllap vist!” on kirjutanud Jaanus Vaiksoo luuleraamatus „Supipotikarneval”. Mispeale lastekirjanduse uurija ja kultuurkapitali lastekirjanduse žürii liige Jaanika Palm sedastab: „Mullune lastekirjanduse supp on tema keetjate nägu, peale värvikuse ja…

    Frankfurdi lennujaamas Frankfurdis on keeristorm. Lennuvintsutused rulluvad meist üle ja lend Istanbuli lükkub edasi. Konutame oma värava ees ja hoiame kokku.   Lapsed nutavad. Poisiklutt nosib hiigelsuurt šokolaadijänest, kõrvad ja pool rindkeret on juba pintslisse pandud. Isad kasvatavad poegi. Emad vaatavad pealt tikk-kontsadel, siidirätikud peas, mantlihõlmad hoolega kinni nööbitud.   Frankfurdi moejoonega noor…

Werneris nägi Semper jälle Allet mõnusalt aega veetmas. Kilk peas, seletas luuletaja laudkonnakaaslastele valju häälega, nagu tal niisugustel puhkudel kombeks: „Kui asjad oleks natuke teistmoodi läinud, oleks mina võinud Poola pan olla. Mu naisele oleks kaasavaraks antud viis tuhat tiinu ilusat palgimetsa. Oleks jätkunud isa eaks ja poja põlveks! Siis ei nuruks ma siin sõpradelt…

    Hanna Kangro: „Kolmeteistkümnes kääne, ehk Kõik Kalamaja tänavad”. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 87 lk. Hanna Kangro debüütkogu sisaldab nii stiililiselt kui ka mõtteliselt väga ühtlasi vabavärsilisi tekste, mida võiks nimetada postluuleks. Mõtlen selle all ühelt poolt isikliku tasandi apokalüpsisejärgset luulet, teisalt luulet, mis on kirjutatud usus, et see kunstiliik on otsa saamas või kuulubki…