6 2024

    „Elavate surnute antoloogia”. Koostaja (:)kivisildnik. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2013. 233 lk   Kogumiku teema kiuste tahaks öelda, et see mõjub meie luuletaevas värskendava sõõmuna — olgu see pealegi sõõm laibalehka. Temaatilisi kogumikke üllitatakse meil sageli, kuid enamasti koondatakse nendesse tuntud klassikute tekste mõnel ilusal ja kõrgel teemal (isamaa, armastus, ema). Vastukaaluks meenuvad hiljutised alkoholi-…

    Vladimir Putini valitsemisaeg on kestnud juba viisteist aastat (see, et aastatel 2008—2012 oli Putin vaid peaminister ja ametlik president oli Dmitri Medvedev, ei mängi suurt rolli, reaalne peremees on kogu selle aja jooksul olnud nimelt Putin). Seda on palju, eriti kui võrrelda Mihhail Gorbatšovi kuueaastase ja Boriss Jeltsini kaheksa-aastase võimulolekuga. Ei taha ennustada,…

    HEDI ROSMA: Mul on väga hea meel, et sa selle intervjuuga nõus olid. Mind hoiatati, et sa võid olla äärmiselt tagasihoidlik. Vastab see tõele? HENDRIK LINDEPUU: Sa suutsid kohe esimese küsimusega mind kimbatusse ajada. Kui tagasihoidlikkus on voorus (ja seda see kindlasti on), siis poleks ju eriti vooruslik (ehk siis tagasihoidlik) vastata, et…

    2. augustil avati Lääne-Virumaal Vinni vallas Vilde aasta raames Eduard Vilde nim. kirjandusauhinna laureaatide tammik Pajusti klubi juures ning toimus suur ühislaulmine Tudu mõisapargis, kus lauldi laureaatide sõnadele loodud populaarseid laule. Sündmusest võtsid osa Lehte Hainsalu, Aimée Beekmann, Leelo Tungal, Nasta Pino, Eeva Park, Livia Viitol, Peeter Urm, Kalju Saaber. 2. augustil esinesid…

    Vene vabavärsil on olnud pikk ja vastuoluline ajalugu alates 1738. aastast, kui avaldati esimene venekeelne vabavärss — Mihhail Sobakini panegüürika „Omaduste õnnestunud liitmine, mis kõlbavad suurimpeeriumide valitsemiseks” (Благополучное соединение свойств, потребных к правлению великих империй). Hilisemal ajal on üksikuid vabavärsse kirjutanud ka XIX sajandi luuletajad (Afanassi Fet ja Ivan Turgenev) ning hõbeajastu luuletajad…

    Tiit Aleksejev: „Kuningad. Näidend aastast 1343”. „Loomingu Raamatukogu” 2014, nr. 1. 74 lk.   Usun, et humanitaarringkonnas leidub vähe neid, kellele Tiit Aleksejevi värske draama alapealkiri „Näidend aastast 1343” ei tuletaks meelde umbes pooleteise aasta tagust poleemikat „Eesti ajaloo” keskajaainelise II köite ümber. Arvates end üsna heatahtlikuks igasuguste käsitluslaadide suhtes, on mul tollele…

    * Hall päev, rahu kumab kuskilt kaugelt, seestpoolt — muu on midagi muud. Aga kui peatuda, korragi seisatada, aimub siht ja eesmärk — jää veel korraks, jää. Nii ilus valgus täna hommikul. Paistab läbi une ja metsade, taeva ülim and. Kuldab üle maa ja majad, puud ja teed. Sündigu sellest ainult hea. Ja…

    Jüri Kolk: „Teisipäevamaa”. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2014. 150 lk.   Jüri Kolgi „Teisipäevamaa”, autori esimene proosakogu, on kindlasti üks viimase aja lugejasõbralikumaid teoseid. Selle lugemiseks ei pea ootama mingit erilist hetke või meelestatust. Ega pea end teistest inimestest eraldama — veel parem, kui seda ei teegi: muudkui lööd aga raamatu lahti ja hakkad lugema…

    Eda Ahi (s. 1990) on noor luuletaja, kes on avaldanud kaks luulekogu, „Maski­ball” („Värske Rõhk”, 2012) ja „Gravitatsioon” („Verb”, 2013); „Maskiball” pälvis Betti Alveri debüüdipreemia. Ahi on lõpetanud Tallinna Ülikoolis romanistika eriala ja jätkab hetkel Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu — Venemaa uuringute õppekavaga. CAROLINA PIHELGAS: Kuidas sa kirjanduseni jõudsid? On sul meeles, mis…