6 2024

  Näe!   Mis lapsepõlves nähtud, tihti nägemata, kui siis või hiljem näinud pole vaimusilmaga. Mis lapsepõlves tehtud, pole tegemata, eks seos sel igaveseks ole vaimuilmaga.   Kord möödub ulm, et loorub kustuv-imeliselt nii allaheitlik kui ka tõrges viibutus. Ürgsügavikest koorub täpsenimeliselt nii mõni ammuaegne sõrmeliigutus.   Mis oli, see jääbki tihti varjuliseks, vaid harva…

    Asta Põldmäe: „Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975—2013”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 581 lk.   Siinne arvustus kujutab endast täiendavat järge kevadel minu sulest „Posti­mehes” ilmunud kirjutisele („Asta Põldmäe hortus litterarum”, PM 6. IV 2014). Väitsin selles, et tegemist on kirjanikukriitikaga par excellence, mis sobib näitlikustama kriitikaseminarides — kui niisugused veel üldse ülikoolide…

    Sirje Kiin kirjutab („Looming” 2014, nr. 1, lk. 116—117): „Ühe korra sai ta siiski Saksa DV-s käia ühenduses mingi filmiga, kus eestlasi pandi nagu ikka saksa fašiste mängima.” Filmi „Naeratage, noored” (Ulõbnis, rovesnik!, Soviel Lieder, soviel Worte, režissöörid Julius Kun, Michael Englberger, Mosfilm/DEFA) episoodid jäädvustati korduvkutsetega 1974. aasta suvel Berliinis. Muusikalise komöödiafilmi tegevus…

    Maarja oli väsinud. Kuid väsinud oli ainult ta seitsmeteistkümneaastane keha, hing oli ikka veel erksalt ärkvel. See oli tal täna öösel juba kuues lennuretk. Kui ta lendas pilvede vahel, siis tundis ta end hetkeks rändurina. Nii nagu ta esivanemad, kes olid ihaldanud oma maalappi ja vabadust. Prohvet Maltsvet oli kuulutanud neile tõotatud maad…

    Triin Soomets: „Asjade omadused”. „Verb”, 2013. 48 lk.   Kolmkümmend üheksa teksti. Kolmkümmend üheksa enamasti küllaltki, ent mitte liiga nappi ega kaugeltki mitte liiga sõnaohtrat tervikteost, mis kokku kaanetatuna annavad mineva aasta parimaks hinnatud luuleraamatu. Ja põhjusega. Nõrka teksti siin pole, ent kui ikka üldse õnne ei ole, siis saab ka tugevatest üksiktekstidest…

    Olen välismaalastelt küsinud, kui populaarne on neil kodus Jaroslav Hašeki romaan „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”. Selgub, et see sõltub peaasjalikult kahest asjast. Esiteks, kas vastav maa on varem kuulunud Austria—Ungari koosseisu. Teiseks riigi hilisemast ajaloost. Vabas maailmas pole „vahva sõduri” resonants lugejate hulgas nii suur kui endises Ida-blokis. Teine tegur on…

    Indrek Hargla: „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”. „Varrak”, Tallinn, 2014. 470 lk.   Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ilmus 2010. aastal ja toona tutvustas kirjastus „Varrak” seda lugejatele „esimese eesti gooti kriminaalromaanina”. Määratlus on täpne ja mõne aasta vältel on Hargla lisaks esimesele eesti gooti kriminaalromaanile kirjutanud teise eesti gooti kriminaalromaani,…

    Demokraatia, toetudes abstraktsetele kujutlustele õigusest ja õig­lu­sest, mitte orgaaniliselt elukorraldustest võrsunud tavadele, kätkeb linnamoraa­li tungimist maale ja viimase hävitamist sellega. Oswald Spengler, „Õhtumaa allakäik” (II kd., 4. ptk.) Tunnen end nagu Makar Devuškin, kes pärast pikka pihtimuslikku kirjavahetust hakkas tundma, et temalgi on isiksus ja iseloom (s. t. stiil). Olen minagi pikalt kirjutamist…

  9.—11. juulini korraldas Tartu NAK Juhan Liivi muuseumis Rupsi külas XV avatud kirjandusseminari „Lätete pääl”, mille teemaks oli sedakorda „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus”. Ettekannetega esinesid Kaur Riismaa, Valdur Mikita, Leo Luks, Kadri Pettai, Contra, Vahur Afanasjev, Piret Jaaks, Kristjan Piirimäe, Jan Kaus, Laur „Lauriito” Pikksaar, Veiko Märka ja Katrina Helstein. Muusikat tegid Vahur…

    Michel Faber elab Šotimaal, ta on sündinud Hollandis, elanud Austraalias ning õppinud inglise keele ära alles siis, kui ta seitsmeaastasena koos vanematega Austraaliasse elama asus. Ta kirjutab inglise keeles, kuid teda peavad oma kirjanikuks nii Šotimaa ja Austraalia kui ka Holland, mille kodakondsus tal on seniajani. Seetõttu ei ole ka tema raamatutel olnud…