6 2024

    27. mail kuulutati Soome Instituudis välja Soome E. W. Ponkala fondi auhinna tänavune laureaat. Auhinna sai eesti kirjanik Maimu Berg. Sellega tunnustas fond Maimu Bergi pikaajalist ja tulemuslikku tööd Soome—Eesti kultuurisuhete korraldamisel. Maimu Berg on Soome Kirjanike Liidu auliige. E. W. Ponkala fond asutati 1924. aastal. Fondi eesmärgiks on edendada kultuurisuhteid Soome ja…

    Ta oli armunud (mitte küll esimest korda, kukkumisi oli tema elus ennegi ette tulnud, kuid alati oli see sarnanenud pigem juhusliku koperdamise kui kuhugi päris sisse prantsatamisega) poisisse aknast välja vaadates. Ta mäletas selgelt oma näo peegeldust klaasil, väikest träksi või mulli klaasi pinnal, ja heledat valgust, mis selles vikerkaarena laiali jooksis ja…

    Pärast pikka sisukat elu ja kauast rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe. Ellen Niitu meenutades tuleb kindlasti kõigile esimesena meelde tema imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui päris vesi. Ja loomulikult suure maalritöö ime. Tuntuks sai 1928. aastal…

    Ilmar Taska: „Pobeda 1946”. „Varrak”, 2016. 308 lk.   Kuulmatutel kummitaldadel liikuvad salateenistuse nuhid, sisserännanud kotipoisid, kolooniapoiste sõjamängud, nooblite Londoni härrasmeeste restoranikohtumised, naise öised uitamised varemeis linnas, riigivastaseid kodanikke üles korjav Must Ronk ja svingist rõkkav luksuslik beež Pobeda — kõik on kui osavalt kokku monteeritud filmilint. Režissöör, produtsent ja stsenarist, nüüd ka…

  3. mai kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” toimus „Värske Õhtu”, teemaks „Kirjanduslikud omailmad”. Vestlesid Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sven Vabar, vestlust juhtis Jaak Tomberg. 3.—7. maini esines duo Kai Aareleid (sõna) ja Liisi Salumaa (kontrabass, laul) kammerkavaga Saksamaal Kielis, Bremenis, Hamburgis ja Berliinis. Esinemised Bremenis ja Hamburgis toimusid Euroopa nädala (Europawoche) raames. Ühtlasi…

  Merike Reiljan: „Valguse teed minna”. „Ilmamaa”, 2016. 62 lk.   Iga ajastu kõneleb omamoodi, iseloomulike intonatsioonide ja rütmidega, enamasti intensiivses omakeskses dialoogis. Ja alati on ka neid, kes sellest otsekui osa ei võta. Mõni luuletaja lihtsalt käib omi radu, astudes välja mõnest olnud ajastust, et siseneda järgmisse. Esimest korda Merike Reiljani luuletusi lugedes äratasid…

    Jaan Undusk: „Teekond Hispaania”. „Loomingu Raamatukogu” 2016, nr 6—8. 143 lk.   Alguses on otsimine: kust ja millest algab õieti see oma Hispaania. On masina kuumaks väntamine: kirjutada sellest, kuidas sellest kirjutada, kuidas rääkida lugu saatuslikust teekonnast iseendasse. Hispaania leidmine pole lihtne: „Kitšist ja katoliiklusest minu Hispaania ei alga,” ütleb Undusk, ja õige…

    Kirjandusloolise ainesega tegeldes sugeneb veidraid infokillukesi, mis jäävad õige kontekstita ja millega pole seepärast midagi mõistlikku peale hakata. Näiteks kirjutab välismaal resideeriv Eduard Vilde 20. juunil 1931. aastal oma abikaasale: „Praegu kuulen ühelt noorelt Tallinna venelaselt [—], et Gloria Palace’is olevat joosnud kevadepoolseil talvekuudel filmina minu „Külmale maale”, muudkui teise nime all. Hiljem…

  *   Lebame jõe ääres palavas päikeses   ümberringi juulikuu vaikus mu süda lööb nii kõvasti et seda peaks kaugele kuulda olema   surun südame vastu maad vastu ruudulist lina ja suvist heina selle all   miks maa ei vasta? surun kõrva vastu maad miks maa ei vasta?   viimaks annan alla ja panen…