5 2024

    Soome YLE maineka tõlkeauhinna Kääntökarhu 2014 pälvis Eeva Park, kes koostas luulekogumiku „8+8. Eesti ja Soome luulet. Suomalaista ja virolaista runoutta”. Esimest korda anti auhind luuleantoloogia eest, mille kaante vahel on mitme luuletaja ja tõlkija töö. Lisaks Eeva Pargi tehtud tõlgetele sisaldab see Kätlin Kaldmaa, Kalju Kruusa, Asta Põldmäe, Mari-Liis Roosi, Mati Sirkli…

    Pāvs Matsins: „Sinine kaardivägi”. „Lepp ja Nagel”, 2013. 104 lk.   Reisikirjanduse õitseaeg on jõudnud loogilise jätkuni, mida kuulutasid kahe aasta eest ilmunud Urmas Vadi „Tagasi Eestisse” ja Mart Kivastiku „Vietnami retsept”. Välismaal õnnelikult või õnnetult mehele saanud eestlannade olmekirjelduste turg on jõudnud küllastuspunkti. Dokumentaalsus ammendub ja võõrad paigad kolivad ilukirjandusse, kord tausta,…

    Tammsaarel on Eesti riik, rahvas ja kultuur alati südamel olnud. Aga kui „Tões ja õiguses” ning mujal on need kõrvalteemaks, kammertooniks või püsikulissideks, siis kõnealuses lühikeses romaanis kujutab ta eesti asja kvintessentsi. See on seda silmatorkavam, et meie kirjanduses pole palju teoseid, kus nii tehtaks. Luuletajad, nemad küll. Poeedid palvetavad ja tõotavad, õhkavad…

    Et rääkida inimese kohast päikese all, mis paistab XXI sajandi hakul, ei saa mööda demokraatiast. Vähe on mõisteid, mida rohkem pruugitakse, aga mille all mõeldakse erinevaid asju. Ühel pool on need, kelle jaoks demokraatia tähendab paleust, mille järgi korraldada elu kõige üldisemal tasemel. See on niihästi tõe ja harmoonia riigi saavutamise vahend kui…

    Miks üldse nemad, aga mitte näiteks Tolstoi ja Tammsaare — eepikud ju kõik kolm? Miks tundub just nende kahe kooskäsitlemine peaaegu et (wittgensteinlikult) ilmne? Selle tõenduseks on inspiratsioon, millest lähtuvad kümned erinevate põlvkondade autorid varsti juba saja aasta jooksul. Samas kui Tolstoi ja Tammsaare koosvaatlust ei meenugi. Sarnasustega saab tegelda üldjuhul kaheti. Mõlemal…

    Pärast pikka rasket haigust suri Jüri Tuulik. Lõppes kirjanikutee, mille säravamate tähistena jäävad lugejatele meelde isiku- ja rahvapäraselt traagikat ja koomikat vaheldavad proosateosed, vaatajatele otse elust leitud karakteritega näidendid, kuulajatele aga ligi kolmkümmend enamasti eetilisi väärtusi vaagivat kuuldemängu. Nagu mitmed teised „kuldsetel kuuekümnendatel“ alustanud, ka kaksikvend Ülo, kirjutas Jüri Tuulik end kirjanikuks ajakirjanduses…

    Kuues Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 28. maist 1. juunini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, Kloostri Aidas, kohvikutes, tänavail ja parkides. Festivali eelsündmusena korraldati 25. mail Kirjanike Majas kohtumine briti kirjaniku William Boydiga, temaga vestles Krista Kaer. Festival algas Kirjanike Majas 28. mail traditsiooniliselt Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturientide lavakavaga „Õpilane lahkub koolist” (juhendaja Tõnis Rätsep).…

    Tšehhimaal lahkus 93. eluaastal kauaaegne eesti kirjanduse sõber ja viljakas tõlkija Naděžda Slabihoudová. Ta on tõlkinud tšehhi keelde A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” saaga. Ka Tammsaare „Elu ja armastus”, „Kõrb­oja peremees ja „Põrgupõhja uus vanapagan” on tšehhidele kättesaadavad tänu proua Nad’ale, nagu teda kutsuti. Tammsaare kõrval oli Naděžda Slabihoudová suur armastus August…

    20. mail lehvisid Tartu ülikooli ees kuumalaines Islandi, Rootsi, Taani, Norra ja Eesti lipud. Oli ka põhjust. Tartusse oli kogunenud Põhjamaade täisesindus, et esitleda 28. aprillil lõpule jõudnud suurprojekti — islandlaste saagade täiskogu tõlkeid taani, norra ja rootsi keelde. Ühel ja samal päeval ilmusid Islandi kirjastuse „Saga” vahendusel soliidsed kassetid 40 mahukama suguvõsasaaga…