12 2016

Lojaalsuskontroll Tähelepanuväärsed tähelepanekud ei tähenda veel tähelendu. Olemine, olesklus, olemise oletamine; pidev lojaalsuskontroll. Õhk pungil lõhvele kulunud mõttemalle, ärimudeleid, mulle. Kui puudub koosolemise, allesjäämise tahe, moonutab eluvoolu lineaarne lollus, olnuka ja tulnuka lepitamatus. Tunane tarkus ei kiirga tänasesse päeva. Tõrjumise, tõrkumise põhjuseks hingeline ebakindlus, elukondlikud küsimused, samm-sammult loovutatud usaldus, ootamatud ohuolukorrad, austatute abitus, globaalse jõhkruse…

Kaur Riismaa: „Kogemata”. „Vihmakass ja Kakerdaja”, 2018. 65 lk. Kaur Riismaa üheksas, romantilise tonaalsusega luulekogu „Kogemata” ei jäta esmasel sirvimisel külmaks. Selle visuaalne külg on eripärane: raamatul on tagasihoidlik tume kaas, aga värvilised nummerdamata lehed ja tekstikastikesed, silma torkavad ülejäänud tekstist suu­remas kirjas provotseerivalt mõjuvad sõnad või pealkirjad, nagu 1E 0657-558, Waze, ONE LINER, ILUSAD…

Tarmo Teder: „Ahistuse jutud”. EKSA, 2018. 238 lk. „Ahistuse jutud” on Tarmo Tedre seitsmes novellikogu, milles on kaheksa juttu. Kaks pikemat („Umbsuses”, „Kudrjavtsevi innovatsioon”) võtavad enda alla üle poole raamatust. Kuigi Teder on olnud pigem hiline debüteerija, jaguneb tema jutulooming ajas peaaegu kolmekümne aasta peale. Juba esimesel avaldamiskümnendil (1990—2000) tuli ilmsiks Tedre spetsiifiline käekiri, mida…

Piret Bristol: „50 lõiget eraellu”. „Vabamõtleja”, 2018. 100 lk. Piret Bristoli lühiproosa kogumik on õhuke, ainult sada lehekülge, kuid oota­matult tiheda tekstikoega, nii et kaalult kerge raamatuke kujutab endast üpris nõudlikku lugemist. Lühemaid ja pikemaid jutte (laaste ja novelle) ühendab valdavalt mina- või tema-vormis peategelane, ilmselt autorilähedane naisekuju. Teose maailm on niisiis keskealise Tartu naiskirjaniku…

2. augustil esitleti Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” Kristel Rebase ja Janar Sarapu luuleraamatut „3ÜHES” ja Kristel Rebase luulekogu „Suhkruvesi”. 4. augustil peeti Võtikvere raamatuküla pidu. Anti välja neljas luuletaja Elise Rosalie Auna nimeline kirjandusauhind, mille pälvis kirjanik Vahur Afanasjev romaani „Serafima ja Bogdan” eest. Raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõtte Dipri koostöös anti välja luulestipendium,…

Carolina Pihelgas: „Pimeduse pisi­asjad”. „Kaksikhammas”, 2017. 84 lk. Carolina Pihelga 2017. aasta novembris esitletud luulekogu „Pimeduse pisiasjad” tekitas elevust juba enne raamatu avamist. Pimeduse pisiasjad — milline fantaasiat käivitav pealkiri! Kas luuletajal on tõesti õnnestunud pimedust pisendada? Mis on need pimeduse pisiasjad? Kui varasemas luulekogus „Kiri kodust” (2014) on Pihelgas püüelnud tühjuse poole, siis uue…

Prostituut, romaanikirjanik, filmitegija — nende kolme ametinimetusega võtab Virginie Despentes’i tegevuse kokku tema Wikipedia ankeet. Tõepoolest tegutses Despentes (snd 1969) enne kirjanikukarjääri algust aastaid seksitöötajana, samuti vabakutselise rokiajakirjaniku ja pornofilmikriitikuna. Kogemustest Prantsusmaa seksitööstuses kirjutab ta põhjalikult 2006. aastal ilmunud autobiograafilises teoses „King Kong Théorie”, milles kirjeldab isiklike läbielamiste kõrval ka oma kirjanduslikke motiive, eelkõige nn…

Küsitakse, et mis mind Läti juures köidab. Praegu ei oskagi enam öelda, Läti on nii lähedane, nagu oleks ma temaga kogu aja koos olnud. Ühte koma teist olen juba ka raamatus „Minu Läti” kirja pannud ja mõnda asja oskan ehk alles aastate pärast kirja panna. Aga oluline osa on kindlasti läti keelel. Läti keele grammatika…

Arusaamine, et meil on olemas naabermaa Läti, jõudis nõukogude ajal noore inimese teadvusse enamasti vist suvise klassiekskursiooni käigus. Vähemasti kord kooliaja jooksul korraldati bussiekskursioon Põhja-Lätisse või ka Riiga. Kuskil väikelinnas või alevis tehti peatus ja bussist välja pääsenud teismelised jooksid sappa kioski ette, millel ilutses suur silt „Saldējums”. (Tõlkes umbes „külmutis”.) Selles sõnas on eestlasele…