12 2016

1 Tõuse üles, Andreas, ärka! Andreas kuuleb ema tuhmhella häält läbi une. Seal näeb ta Jeesust seismas Laatsaruse hauakoopa ees, kuhu Jeesus on tulnud koos tunnistajatega. Jumaluse väge kasutades äratab Jeesus üles juba neli päeva surnud Laatsaruse. Andreas oli lugenud seda Johannese evangeeliumist. Kuigi Andrease peres pole keegi usklik või „päris usklik” — nõnda oli…

Et kõik ausalt ära rääkida, tunnistan siinkohal, et 16.—22. septembrini viibisime „Loomingu” ülemtalitaja Janika Kronbergiga Hiinas, aga miks, sellest ei ole veel täpselt aru saanud. Tundub, et hiinalased on positiivse hõlmamise poliitika põhjalikult ette võtnud. Kultuuriministeeriumid ja saatkonnad korraldasid Shanghaist 220 kilomeetri kaugusel asuvasse Ningbo linna kuhjakese kirjanikke Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhimaalt,…

* Päike vajub Montsouris’ pargi puude taha, vana rohi tiigi ääres hakkaks nagu lõhnama. Pikkade hallide juustega lillelises pluusis naine läheb ja naerab: tema koerake…! * Noored muru peal kitarriga laulavad vana laulu. Vanad pingi peal laulavad kaasa — see on nende nooruse laul! Järgmine kord, kolmekümne aasta pärast, laulavad noored kaasa. On see võimalik?…

Berk Vaher: „Silmanurga taga”. „Elusamus”, 2018. 56 lk. Erk, kerge, efektiivne. Spontaansena mõjuv ja paljude nn ajaluule tunnustega, aga kaua hoitud ja viimistletud. Tervenisti lendlevast kerguse vaimust kantud, aga kinnitub juurtega vähemalt poole sajandi tagusesse luuletraditsiooni või vähemalt laseb sellel traditsioonil läbi kumada. Need on esimesed spontaansed omadussõnad ja assotsiatsioonid, mis Berk Vaheri uut luuleraamatut…

Indrek Hirv: „Kuldöölane”. „Post Factum”, 2018. 83 lk. Indrek Hirve ligi kolmekümne, valdavalt halli/musta kujundusega luulekogu kõrval mõjub „Kuldöölane” värske ja värvikana, ees- ja tagakaanel rohekollane raster ööliblika tiivast. „Posti­mehe” kirjastuse „Post Factum” heal paberil korralik trükis, süsimustast raamist hoolimata kuidagi läbipaistev, esmapilgul isegi helge. Kujundaja Artur Kuus on lugejaga elegantselt mänginud: iga luuletus on…

In memoriam Linda Kunnus 5. II 1925 — 21. IV 2017 Mida teha, kui maailm äkki kokku kukub? Millised on valikud, kui seinast ei tule enam ühel päeval elektrit, pangaautomaadist raha ega kraanist vett, mobiiltelefonid on tummad, supermarketite uksed on teadmata ajaks kinni kiilunud ning bensiinijaamade voolikuis on lõppenud haisev ollus, mis paneb pöörlema maakera?…

4. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Berk Vaher Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Silmanurga taga” („Elusamus”), muusika ja küsimustega lõid kaasa Siim Lill ja Rauno Alliksaar raamatupoest „Utoopia”. 4.—8. septembrini Itaalias Mantovas toimunud Festivaletteratura kirjandusfestivalil tutvustas Piret Raud väikestele lugejatele oma raamatuid „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist” ja „Printsess Luluu ja härra Kere”.…

Henrik Visnapuu: „Millal sünnib inimene”. „Ilmamaa”, 2018. 464 lk. Henrik Visnapuu kavatses 1930. aastate lõpus avaldada oma 50. sünnipäevaks ühiste kaante vahel põhiosa oma peamistest artiklitest, ülevaadetest ja arvustustest. Ta valis välja sadakond kirjutist ja koostas kuue lehekülje pikkuse nimekirja, mida ta ise nimetas „prospektiks”. Juubeli eel pani ta kokku ka mahuka luulevalimiku pealkirjaga „Kaks…

Joanna Ellmann: „Kõrbest”. „Omailm”, 2018. 85 lk. Joanna Ellmann on üllitanud oma kuuenda luuleteose, kui nüüd täpsem olla, siis proosapoeemi, ja saanud hakkama millegi päris huvitavaga. Vikipeedias on öeldud, et Ellmann kirjutab sümbolistlikku, müstilise varjundiga luulet. Ühes 2015. aasta „Värske Rõhu” inter­vjuus sõnastab ta oma luulenägemuse niimoodi: „Ma nimetan seda endasse ja maailma uskuvaks luuleks,…

„Olen ikka korranud ja kordan ka siin, et kus on sõnnikut, seal on võimalik kasvatada roose, ja kus on roos, seal peab olema olnud ka sõnnikut.” See tsitaat pärineb Viivi Luige ja Hedi Rosma kahasse kirjutatud teosest „Ma olen raamat”. Roosiõie ilul on oma hind ja sünnilugu. Ilu ei välista inetust ja korratust, vastupidi, ta…