04 2021

  6. mai kirjandusliku kolmapäeva külaliseks Kirjanike Liidu saalis oli soomerootsi kirjanik Kjell Westö, keda intervjueeris Tõnis Arnover. 9. mail oli Eesti Lastekirjanduse Kesku­ses Epp Petrone lasteraamatu „Leena peenar” esitlus. Autor luges peatükke raamatust ja illustraator Piia Maiste rääkis illustratsioonide sünniloost. 12. mail esitles Indrek Hirv Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Kassi­toome. Luuletusi aastatest 2012—2015”…

    Kalju Kruusa: „Äädikkärbsed: oma luulet ja tuttavat”. „Kirimiri”, Tallinn, 2015. 121 lk.   …mere äärde, läinud aastatesse (luuletused aastaist 1995—2002). Huvitav. Miks praegu? Iseenesest paneb vana, osalt avaldatud ja ka avaldamata kraami kättesaamine lugeja huvitavasse seisu. Laagerdunus on justkui enam majesteetlikkust ja… kõik need muud asjad, mis tulenevad antoloogiate paksust pidulikkusest ja kirjandusloo…

    Mai. Ere päike. Teeb linnale pai. Väike Saksa linn. Königstadt. Ei lõunas ega põhjas, idas ega läänes. Täpselt keskel. Metsade. Mägede. Ojade. Jõgede. Maailma. Ühesõnaga — kolgas. Miski eikusagil. Eimiski kusagil. Ainus põhjus. Miks Königstadt üldse elus oli. Olemas oli. Oli Hanemann. Firma ja perekond. Sest kõik töötasid Hanemanni heaks. Rohi kasvas. Lind…

    HEDI ROSMA: Tahaksin alustada päris algusest. See tähendab, et me ei saa mööda teie vanematest, Helga ja Jaan Krossist. Millised valikud, mis puutub elukutsesse, selliste vanemate lapsel üldse olid? KRISTIINA ROSS: Ega geenid elukutset väga otseselt ei mõjuta. Ema, jah, tõlkis kogu aeg, õhtuti pärast tööd ja nädalavahetustel. See eeskuju ilmselt osutus oluliseks.…

    Prantsuse 2015. kirjandusaasta algas suure pauguga — Michel Houellebecqi romaan „Alistumine” (Soumission) ilmus jaanuari alguses. Enne kui 2014. aasta kirjandusauhindadega pärjatud teosed vaikselt uute alla mattuvad, olgu neist siinkohal Eesti lugejaile väike ülevaade. Kõige tähtsama Prantsuse auhinna Goncourt’i pälvis seekord Lydie Salvayre romaaniga „Mitte nutta” (Pas pleurer), kes on muuhulgas üldse üheteistkümnes naine,…

    „Loomingus” nr. 4 on Merike Reiljani luuletustes kahetsusväärsel kombel häiritud teksti vormistus, read „Hilja on ümber pöörata”, „See võib olla meie parim päev”, „Kui mul lastakse olla üks puudest”, „Kuskil peab ju olema see raamat” on luuletuste pealkirjad.

    Eda Ahi: „Julgeolek”. „Verb”, 2014. 39 lk.   Eda Ahi on oma luuletajatee algusest peale pälvinud palju tähelepanu. Erandiks ei ole ka kõnealune luulekogu, mis kandideeris luule kategoorias Kultuurkapitali aastapreemiale. Õbluke raamat sisaldab vaid 31 teksti, kuid nende hulgas leidub tõelisi pärle. Ometi ei ole terve kogumiku tase ühtlane. Raamatu ühest peamisest teemast…

    Indiast pärit kirjaniku, muusiku ja kirjandusteadlase Amit Chaudhuri kuues romaan Odysseus Abroad (sõna abroad, mille levinuim tähendus tänapäeval on „välismaal”, võiks siin ehk tõlkida kui „laias ilmas” või „ulgvel”) ilmus tänavu veebruaris ja on jõudnud leida laialdast vastukaja nii Inglismaal, kus autor ise elab ja kus toimub ka raamatu tegevus, kui ka tema…

  *   kuidas sa hoiad kinni ja lahti kuidas sa oled   kuidas sa annad   kuidas sa saad   * sel õhtul ma olin vaba kus oli mägi ja jõgi sinna ta viis mu kaasa   sel õhtul ma olin vaba oleks, oh oleks ma kuulnud   jõgi möirgab kuid vaikib mägi  …