04 2021

    DORIS KAREVA: Kolmveerandsajandi künnisel oled asunud oma mälestusi talletama. Võiks arvata, et pealkirja asjus on sind ehk inspireerinud su viimati ilmunud valikluulekogu „Iseenese väljanäitus” (2010), lugedes aga tundub pigem, et oled taaselustamas oma paarkümmend aastat varem ilmunud esikromaani „Kõrvaltegelased” (1990) — või siis sellele järgnenud romaani „Kuningas, kes tahtis olla narr” (1995). Ka…

    See algas külmavärinatega. Direktor sööstis magamistuppa ja langes täies riietuses nagu niidetult mitte enam esimeses puhtuses linale, tõmmates oranži tapeedi värvidega harmoneeruva Sahara-kollase teki endale tihedalt ümber, ja mässis jätkuvate värinatega võidu ennast sellesse. Kõrbeski varitseb öökülmi, läbis mõttevälgatus tema palavikust puretud aju. Kas ei kirjutanud neist ka võõrleegionär Eduard oma mälestustes,[1] mida…

  * Lill on laul, hingeke hiidkooris laulmas hümni põllule ja päikesele. Tänumeelt täis, tuules põlvini iga alandlik põllulill.   * Vanaema käristas mu käise lõhki, et sõjasõdurid näeksid mu räbaldunud pluusi, mitte mind. Vanaema hoidis mind toas peidus, sõjasõdurite silme alt eemal, ei lubanud isegi üle õue minna. Ükskord jooksin siiski salaja karjamaale lauda…

    6.—9. maini toimus kaheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis viimaseks päevaks laienes traditsiooniliselt ka partnerlinna, seekord Põlvasse. Tänavuse festivali alapealkirjaks oli „Metsik sõna”, nii sündmuste kui ka esinejate kaudu hõlmas see kahte põhiteemat — sõnavabadust ning kirjasõna suhet loodusega. Festivali patrooniks oli tänavu Valdur Mikita. Nagu mõnda aega on tavaks olnud,…

  Valimispalavik   Ideeta ja ideaalita, õigeks loputatud ajud pakuvad ähmaseid oletusi tõeluse pähe. Hirmuäratava muutuse sunnil valmistavad erakonnad plaastreid konnasilmadele. Poliittehnoloogid suurustavad korpaskeeli: meie teame, kust pärineb surmahirm, ihugem kivist odaotsi mammutijahiks!   Kuidas kloonida ajalugu paigallennul? Millise mõõdikuga kodanikke mõõta, kõrvus kajamas tuttav valvesireen: astugem ühte jalga, meie jalga, muidu —?   Kust…

    Tänavusel Eesti Kirjanike Liidu üldkogul võeti vastu uus põhikiri. Õieti on raske öelda, kas tegu on uue põhikirjaga või senise põhikirja redaktsiooniga, sest vanast põhikirjast on säilinud üsna palju. Põhikirjatoimkonda kuulusid Piret Viires, Märt Väljataga ja siinkirjutaja, tõhusat abi osutasid EKL-i majandusjuht Mart Siilmann ja Maria Mägi Advokaadibüroo jurist Peeter Ploom; soovitusi andsid…

    Anneli Tõevere-Kaur: „Mesiniku tütar”. „Hea Lugu”, 2015. 72 lk.   „Mesiniku tütar” on Anneli Tõevere-Kauri debüütkogu, kuid eeskätt „Loomingu” lehekülgedelt on ta tuttav nii luuletaja kui prosaistina. Ilmselgelt on tegu tugeva, hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud ning eredat autoriomapära kiirgava teosega. Ühest küljest võib väita, et Tõevere-Kaur kirjutab peamiselt loodus- ja tundelüürikat. Aga see…

    Mart Kivastik: „Autoportree naise ja hobusega”. „Väike Öömuusika”, 2015. 221 lk.   Mart Kivastiku jutukogu „Autoportree naise ja hobusega” jaguneb kolmeks. Üks osa on raamatu pikem avalugu „Angeliki”, pigem jutustus kui novell, aga mitte just lühiromaan, nagu raamatu tutvustus sedastab. Teise osa moodustavad peategelase ja sündmuskoha kaudu seotud kõrtsilood „Esmaspäevast reedeni 11-02”, „Gunn,…

    Mait Vaik: „Tööpäeva lõpp”. „Puiestee”, 2014. 143 lk.   Olen veendunud, et „Tööpäeva lõpp” on hea raamat, ometi on analüütilise pilguga vaadates seda veendumust raske põhjendada. Kui vaagida jutte süžee tasandil, siis jõuaks järeldusele, et raamat on läbinisti banaalne ja argine: lahutused, armukesed ja armukadedus; joomatsüklis tegelase rähklemised; lihtsate inimeste kurvad toimetused. Ainsana…