Mudlum: „Mitte ainult minu tädi Ellen”. „Strata”, 2020. 208 lk. Kirjutasin selle loo viimast versiooni siis, kui sain teada, et Mudlumi raamat on saanud Kulka proosapreemia. Paar nädalat enne seda olin „Sirbi” jaoks kirjutanud žüriiliikme kimbatusest küsimuse ees, mis on ilukirjandus ja kus on tema piirid. Ma saan aru, et sellega pole tegelikult mõtet oma…
Oli kevadine pealelõuna, kui Hints mulle tööle helistas ja mind „Volgasse” sööma kutsus. „Volga” oli omal ajal Tartu parim restoran, salapärase õhustikuga, mida aitas süvendada Nikolai Willeri kavandatud ja Jaan Puustusmaa valmistatud hilisjuugendlik vitraaž restorani laes. Hints istus tühjas saalis klaaslae soojas kumas koos kõhnapoolse tõmmu mehega. „See on Hector, vana sõber,” teatas Hints, mispeale…
* Laane valguses teevad lapsed karukoldadega mängu. Panevad ymber kaela nende pikki keid. Õhtu eel kõlab mäelt kutse, nad lahkuvad. Tihnikus avanevad videvikulindude suured silmad. * Tormidega langevad puud, ma raiun lahti radu, et puhtalt minna, kui ka yksinda need sammud õhtuootel noores männikus, tukkade vahel orus ja kallaspooltel ja seda vana sammaskäiku pidi. Käies…
Triin Tasuja: „Seksistentsialism”. „Koobakene”, 2020. 64 lk. Mulle on kõrvu jäänud, kuidas kirjastajad ja kinoärimehed on rääkinud, et kõige paremini lähevad müügiks raamatud ja linateosed, mille pealkirjas on sõna „armastus”. Näiteks „Armastus Pariisis” või muud sellist magusat, mis tõotab, et teose sisu on hästi romantiline. Triin Tasuja uue raamatu pealkirjas pole küll armastust, kuid ta…
Täidetud tühjus Tiina Pai Andrei Ivanov: „Untermensch: minu lõhkikistud osa”. Tõlkinud Veronika Einberg. „Loomingu Raamatukogu” 2021, nr 1—2. 120 lk. Andrei Ivanov on üks viljakamaid ja tunnustatumaid keskmise põlvkonna Eesti kirjanikke. Kas tegu on Eestis elava Vene kirjaniku või vene keeles kirjutava Eesti kirjanikuga, on vaid vaatepunkti küsimus ja kirjutatu seisukohast üldsegi mitte oluline. Maailma…
Läinud aasta oli lühiproosa jaoks viljakas. „Müürilehe” aastakokkuvõttes kõneldi „massive novellibuumist”, mis hinnati niihästi kvantitatiivseks kui ka kvalitatiivseks. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kuuest proosanominendist neli on lühiproosakogud (Martin Algus, Meelis Friedenthal, Aino Pervik, Piret Raud; lähemalt vt allpool) — see on üsna ebaharilik vahekord. Tõsi, novelliplahvatust on nimetatud ka näiliseks: osaliselt olevat tegu juhusega,…
Möödunud aasta oktoobri keskel tundus, et millest me räägime. Suuri, olulisi, üllatavaid, möödapääsmatuid eesti romaane selleks hetkeks eriti ilmunud ei olnud. Mitmed eredad teosed ilmusid aasta lõpus, paljud helged proosahetked jäid aga hoopis novelle, jutte, miniatuure jm lühivorme hõlmavate kaante vahele. Seda tõestab kultuurkapitali aastaauhindade proosanominentide nimekiri. Nominentide sekka jõudis viis jutukogu ja üks romaan,…
Tere, K.! Kas saad anda mulle minu ülakorteri omaniku kontaktid? Tal on uus üürnik ja mul oleks vaja natuke aru pidada. Tähendab, asi on selles, et kuulatakse natuke liiga kõvasti muusikat seal korteris, just öösiti. M. Hei, K. Kas te ka kuulsite midagi nädalavahetusel? See uus majanaaber pidutses kahel ööl. Meile kumas ikka väga läbi.…
2. märtsil tähistati Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäeva virtuaalse kirjandusliku ringkäiguga, mida juhtisid Mart Juur ja Andrus Kivirähk. Samuti anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid Lilli Luuk novelliga „Kolhoosi miss” („Looming” 2020, nr 3) ja Tauno Vahter novelliga „Taevas Tartu kohal” („Looming” 2020, nr 1 ja novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine”). Žüriisse kuulusid Maarja Kangro (esimees), Heli Allik,…
Juba paarkümmend aastat Tallinnas Koplis elava ja Tallinna Ülikoolis ilu-kirjandusliku teksti analüüsi ning ingliskeelset kirjandust õpetava Miriam McIlfatrick-Ksenofontovi nimi Eesti luulehuvilistele ilmselt tutvustust ei vaja. Tema luuletõlked eesti keelest inglise keelde on hinnatud, Doris Kareva luulekogu „Armuaeg” tõlkimise eest (inglise keeles „Days of Grace”, kirjastus „Bloodaxe Books”) pälvis ta 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali aas-taauhinna. Järgneva…