Kirjanik Vahur Afanasjevit (24. aug. 1979 – 10. mai 2021) jäävad meenutama tema tänavu kevadel Loomingule kirjutatud ja videosse loetud jutud.
Sellest, et kõikidele hädasolijatele ei jaksa kaasa tunda, sai Milla aru siis, kui sattus kokku järjekordse liputajaga. Väikeses majadevahelises pargisopis polnud see mingi eriline üllatus ja liputaja oli üsna pelglik, seisis juba veidi närbunud valgete õitega sirelipõõsa varjus, aga ikkagi nii, et avatud hõlmade vahelt nähtavale toodud elund pidi juunikuu mahedas õhtuvalguses möödujatele silma torkama.…
Läinud aasta algupärast dramaturgiat, nagu kogu muudki elu, mõjutas kevadisel teatrikuul alanud koroonaaeg, mis sulges teatrid kuni suveni. Pandeemia põhjustatud mängupausi lõppedes selgus varasuvel, et kõige paremini olid olukorraga kohanenud enda loodud materjali esitavad väike- ja projektiteatrid ning etenduskunstnikud. Kiiret kohanemist näitas Baltoscandali festival, kus reisipiirangute tõttu osalesid ainult eesti etenduskunsti lavastused. See kallutas 2020.…
Intervjuu Maarja Pärtnaga sündis kohtumise ja kirjutamise teel. Saime kokku veebruari lõpus, arutasime paljudel teemadel ning hiljem kirjutas Maarja endale olulisemad omakorda lahti. Rääkisime vabakutselise elust, keskkonnast, kirjutamisest ja mitmest muust asjast. PIRET PÕLDVER: Kui kaua sa oled olnud vabakutseline? MAARJA PÄRTNA: 2016. aasta algusest. Sellele eelnesid ülikooliõpingud ja töö – mul on bakalaureusekraad inglise keeles…
punkt kuidas püüda ööpimedus keelde? videvikus välja joonistuvate mägede hambulised siluetid. teisel pool järve mäeahelik, taamal teine ja kolmas, tagapõhjal loojangu kanarbikukuma. järv nagu märg koerakeel, õhuavarus ümberringi täis silmapiirialuse tähe hääbuvat poolvalgust. eemal suletud söekaevandus, vasakut kätt parv aeglaselt pöörlevaid tuuleturbiine – kolme tiivaga linde teel ühest tehnoloogiaajastust teise. pimedus kasvab pikkamisi, kustutab värvid…
2. aprillil tunnustas Tallinna Keskraamatukogu „Järje Hoidja” auhinnaga Leelo Tungalt ja Aleksei Turovskit lasteraamatu „Kati, Carl ja isevärki farm” eest. 6. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul teisipäeval toimus lavaluule õppeprogramm „Tundekasvatus”, kus Sirel Heinloo vestles Briti lavaluuletaja Joelle Tayloriga. 7. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul kolmapäeval esitas oma loomingut Ave Alavainu. Bambusflöödil musitseeris Krista Citra Joonas. 13. aprilli virtuaalsel…
Hea sõber ja andekas kirjanik on lahkunud. Meil on kirjeldamatult kahju.
Hasso Krull: „Tänapäeva askees”. „Kaksikhammas”, 2020. 80 lk. Hasso Krulli „Tänapäeva askeesi” viimasel leheküljel, mis võib nii mõnelgi lugejal kahe silma vahele jääda, kuna see on peidetud sisukorra järel oleva tühja lehe taha, on öeldud, et see on „poeetiline käsiraamat, mis aitab tänapäeva probleeme askeetlikult lahendada”. Autor rõhutab, et mõistab askeesi eelkõige Kreeka traditsioonist…
Ave Taavet: „Valerahategija”. Kultuurileht, 2020. 133 lk. See on üks imelik jutukogu, aga mitte sellepärast, et inimesed siin lendavad, puu otsas elavad või kapis maiustusi köhivad. Ma ei saa lahti tundest, et teos on kirjutatud aastal 1982, kui olid veel „Leningradi” küpsised, 40-aastased luitunud vanamehed istusid pargipinkidel ja naised kandsid särtsakaid lokke, millest õhkus…
Inimene muudkui mõtleb. Aina mõtleb ja mõtleb. Kui keegi ütleb, et ühel või teisel hetkel ta ei mõelnud midagi, siis on temaga midagi valesti. Kõige rohkem mõtlevat inimene surmast. Kas enda või mõne teise inimese elu lõpust. Pole vist inimest, kes poleks kuulnud laulusalmi: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest…