juuni kirjanduslikul teisipäeval esitleti kultuuriklubis Salong kogumikku „Eesti novell 2021”. Esinesid kogumiku autorid ja toimetajad Mudlum, Jüri Kolk, Piret Põldver, Tauno Vahter, Neeme Näripä, Maarja Kangro, Johanna Ross ja Urmas Vadi. Vestlust juhtis Siim Lill. juunil, lastekaitsepäeval rääkis Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogu õue õpitoas „Minu esimene raamat” oma loometee algusest noor autor Grete…
Üks mees, eesti luuletaja Meil oli tol õhtul sama Handke raamat lugemiseks kaasa võetud, oli ka ühesugune fotoaparaat ja tintenpen – see kõige parem. See juhtus üheksa aasta eest Kavastus, Jumalike Ilmutuste kirjastuse autorite esimeses suvelaagris. Oli aeg, kui „Eesti Ekspressi” lahti tehes ja Marko nappe ridu lugedes mõtlesin teinekord näiteks, et kes see Marko…
Suve hakul lahkus meie seast 87-aastasena kirjandusteadlane ja lastekirjanduse uurija Reet Krusten. Ta sündis esiklapsena kultuuritegelaste peres. Tema isa Erni (Ernst) Krusten ja onu Pedro Krusten olid mõlemad kirjanikud, onu Otto Krusten oli aga karikaturist. Seetõttu tundus pärast põhi- ja keskhariduse omandamist Lääne-Virumaal loomulik valik astuda Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppima. Peale lõpetamist töötas Reet…
„Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest”. Koostanud Veiko Belials ja Joel Jans. Eesti Ulmeühing, 2020. 520 lk. Eesti ulme otse hämmastava elujõulisuse kirjeldamisega on alustatud või lõpetatud piisavalt palju ulmeteemalisi artikleid, et sellest on juba saanud klišee. Ometi on põhjust seda iga kord taas meelde tuletada, sest tegemist pole sugugi enesestmõistetavusega. Kaks õhinapõhist veebiajakirja, millest üks („Reaktor”)…
Max Rebu: „Hiina keisri rasedus”. Ants Pasun, 2021. 94 lk. Olen ikka lugenud imestusega, kuidas kriitikud kurdavad Marko Kompuse luulega kohtudes, justkui peaksid nad järsku oma intellektuaalsusest loobuma. Nii kirjutab Piret Põldver oma muidu sümpaatses arvustuses Kompuse luule kohta: „Püüdes luua silme ette pilti öeldud sõnadest, ajutegevus takerdub. Kui lugeja suudabki n-ö lahendada Kompuse teksti…
1917. aastal avaldas A. H. Tammsaare kolm ilukirjanduslikku teost: jutustus „Varjundid”[1] kõneleb kopsuhaigete pansionaadis aset leidnud traagilisest armuloost; novellis „Kärbes” on kesksel kohal armupinge tütarlapseliku Tiksi ja vanemaealise kirjaniku Meriheina vahel ning novell „Meeletu mälestused” on traagiline jutustus mehest, kes revolutsiooni tõttu kaotas oma kodu ja lähedased. Selsamal aastal asus Tammsaare kirjutama veel ühte teost. See…
Neid kirjanikke, kes vähe loevad, on vähe, eeldan ma. Kirjanik loeb väga palju ja see ta hulluks ajabki. Kirjandus on julm töö. Toob vähe sisse, inimsuhted on sasipuntras, Jeesus, milleks see kõik. Kui kirjanik saab vanemaks ja on rohkem kirjutanud, siis loeb ta ise vähe, aga hakkab ise rohkem lugema. Siis võib vähem lugeda. Jah,…
4. juunil tiksus pool sajandit luuletaja ja üleüldse mitmekülgse kirjamehe Karl Martin Sinijärve kontosse. See on küll kunstlik, isegi otsitud põhjus, aga samas mitte halvem kui mõni teine, et temaga pisut vestelda. Sest intervjuusid on mõtet teha siis, kui endal ka huvitav. Siis on lootust, et lugejagi tuleb kaasa. Karlaga on see värk ka,…
Kivi Tüdruk oli brünett. Ülejõe Teesi oli poe juures tüdruku emale ja vanaemale öelnud, et tema ei ole kunagi väikestel lastel nii tumedaid juukseid näinud nagu tüdrukul ja tema õdedel. Ema oli selle peale õlgu kehitanud, sest emadele on nende laste välimus harjumuspärane. Kuid vanaema mainis seda ikka vestluskaaslastele, kui ta kortermaja trepikoja kõrval kooruva…
MAA Maa ja Sa Maamärkidena läbi ilma ikka Sa ja Maa. Ja Maagi saab siin eputada suure tähega. Näiteks Päike? Tühitähik sõnamängu halbuses. Muudkui laguneb ju iseoma palge malbuses. Ja läbi maksva ilma lajub raju puhta priilt. Näed vaimusilmas paradiit kui Kalevipoeg siilt. Sa tajud oma aju laiust aja lademetel. Sinu suusklus…