Velit labore dolorem quis neque sed est sed. Ex aliquam eum corporis doloribus nobis. Earum rem sed fugit voluptatum consequatur unde. Delectus deserunt distinctio consectetur eos error sint. Qui aperiam voluptatem ut consequuntur quo consequatur. Excepturi officia facere quos fugit exercitationem quia quisquam. Est veritatis omnis culpa autem consequatur. Esse laborum dignissimos tempora maiores vitae…
Nikolai Nekramatnõi | *Räägin pojale Platoni ideedeilmast jt luuletusi Lilli Luuk | Värdjas Merca | Tank Jüri Metssalu | *vägesid koondatakse piiridele jt luuletusi Urmas Vadi | Viimane võimalus Maarja Pärtna | Luitevärava ees / Tuletorni juures jt luuletusi Kristjan Üksküla | *ma tean, et tungib läbi vaikuse jt luuletusi Eeva Park | Mäe hüpoteetiline…
2. märtsil tähistati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Friedebert Tuglase 138. sünniaastapäeva. Anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid Aliis Aalmann novelliga „Mina ei käinud siis veel koolis” (Looming, nr 6) ja Kai Kask novelliga „Vaba langemine” (kogumik „Üle tänava”). Žüriisse kuulusid Kätlin Kaldmaa, Mart Velsker, Kaarel Vanamölder, Piret Bristol ja Maarja Jaanits. 2. märtsil…
5. aprill – Asta Põldmäe 80 8. aprill – Hille Karm 75 16. aprill – Maima Grīnberga 55 25. aprill – Peeter Urm 75
Muidugi tundub üllatav, et Vanapa saab saja-aastaseks, samas pole 100 vanapaganate jaoks mingi number! Mulle üldse meeldivad kirjanikud, kes on täis üllatusi nagu topeltpõhjaga kohvrid. Vastupidiselt neile tõsistele kirjanikele, kel on viisaastaku-, või lausa elutööplaan ja kes asuvad igal hommikul tööle, oma plaani täitma ja kirjutama nii kaua, kuni käsi liigub (näiteid ei too, võib-olla…
Mudlum: „Väike tekstimüür”.
Urmas Vadi: „Kuu teine pool”.
Kõik meie peres on alati lugenud. Ema, vanaema, vanaisa, vend. Üks mõnusamaid asju oli enne magamajäämist kuulata, kuidas ema mulle ja vennale ette loeb – selleta võis unest vaid unistada. Menüüs oli klassika: Annie M. G. Schmidti „Jip ja Janneke” ja „Viplala”, Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed”, „Hulkur Rasmus”, „Röövlitütar Ronja”, Aino Perviku „Kunksmoor” jne. Paar aastat tagasi leidsin…
Foto ja video: Kris Moor Rohkem Elo Viidingu luulet Loomingu märtsinumbris.
Näitekirjanduse duaalne loomus, samaaegne kuulumine nii teatri- kui ka kirjandusväljale, on sajanditeülene keerdsõlm, mis jääb usutavasti püsima igavesti, ehkki on võimalik võrrelda nende väljade lähenemist, põkkumist või iseseisvumist eri epohhidel. Ilmne on, et teatri(etendus)kunstide vallas jääb alles ka see suund, mis tarvitab oma esmase impulsina varem valmis kirjutatud teksti. Ilmne on, et endiselt arvatakse mõned…