Kätlin Kaldmaa: „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas”. Hunt, 2020. 47 lk. Kätlin Kaldmaa „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” näib pealiskaudsemal tutvumisel lihtsa ja mõnusa, vahest isegi pretensioonitu lugemisena. Väikesed ja leebed igapäevadetailid, mis raamatu lehekülgedel ilmuvad, näiteks hommikukohv ja aprikoosimoos, mõjuvad erakordselt võluvana, samuti kui kohalikku kultuuri…
Martin Algus: „Tagamaa”. Varrak, 2020. 196 lk. Kirjanduses meeldivad mulle lühivormid. Need on nii käepärased. Loen neid Tartu-Tallinna rongis, muusikakooli parklas oma lapse klaveritunni lõppemist oodates, politseimajas dokumentide tegemise järjekorras, niisama õhtujutuks. Need mahuvad kotti ja tagavad rahuliku une. Aga mitte Martin Alguse novellikogu „Tagamaa”. Õlakotis kaasa vedamiseks on „Tagamaa” pisut liiga raske:…
Asko Künnap: „Minu riik”. Seitse Sõlme, 2021. 110 lk. Asko Künnapi luulekogu „Minu riik” kohta võib öelda, et see on multimeediumteos, ja seda mitmes mõttes. Esiteks on koos luuletustega esiplaanil pildid, illustratsioonid. Teiseks on luuletused ise mitmiktajulised – tunda on tugevat visuaalset kujutlusvõimet, aga samal ajal ka keelelist mängurõõmu ning mõnu. Vaatluse alla…
Larissa Joonas: „Arütmia või ööbikud”. Tõlkinud Aare Pilv. Tuum, 2020. 164 lk. Larissa Joonas on 1960. aastal Tatarimaal sündinud Kohtla-Järve luuletaja, kes on avaldanud viis luulekogu ja töötab Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis informaatikaõppejõuna. Ta kirjutab sellest, mille paljud meist kahtlemata ära tunnevad: „mõnikord ma töötan palju ja magan vähe / ja hakkan oma ülesannet unustama /…
Krista Kaer on inimene, kes palju teeb ja palju jõuab, kuid teda on üsna keeruline tundma õppida. Ta avaneb aegamisi, välgatustega läbi aastate. Seda põnevam on jälgida tema tegemisi. Sain Kristaga tuttavaks 2009. aastal Tartus, kui festivali Prima Vista raames toimus seminar kirjastamise ja autoriõiguse teemal. Mäletan, et kõnelesid Vene krimikirjanik Aleksandra Marinina ja tema…
Nagu paljud, olen ma suur lehitseja ja ettevaatlik lugeja. Teen raamatutega tihti seda, mida toiduga peaaegu mitte kunagi: songin siit-sealt ja jätan järele. Meeldivamad loen läbi ka, sest kirjutaval inimesel on ju vajadus lugeda nagu koeral vajadus nuuskida, ja raamatut kui vaimusaaduste formaati pole põhjust põlata. Mida hakkab koer peale kogu selle väljanuusitud infoga, ei…
See on kommentaar Carolina Pihelga raamatule „Valgus kivi sees” (2019) või raamatu lugemise üleskirjutus. Teksti on hakatud kirjutama alates raamatu teisest lugemisest. Tuules Kui selge see järsku on, kui raamatu kätte võtan ja selle avan: see ongi kivi, mille sees on valgus. Ümbris kui hall betoon, mille sees soe oranž paber. Kaas sugereerib…
1. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitles Peeter Kormašov kultuuriklubis Salong oma raamatut „Peatusest peatusesse”. Raamatust luges katkendeid Maria Esko. 2.–3. juulini toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse XI suvekool „Maa sool ja nutipõlvkond: didaktilise pöörde otsingul”. Ettekandega esinesid Andrus Org, Maarja Vaino, Indrek Lillemägi, Joosep Susi, Merilin Aruvee, Helin Puksand, Aija Sakova, Tiina Ann Kirss, Janika Päll,…
13. august – Ilmar Vene 70 15. august – Eduard Tüür 60
* Võin vaid paluda Jumalat kes äratab ellu kõik surnud ainult mitte mind mina jään sinnapoole koos möödundaastase lumega ja selle kevade õitsvate õunapuudega ja kõik mu luuletused palved ja mantrad kannab laiali hommikune tuul mööda kõiki maailmanurki teesid-radasid ja postkaste * Kõik voolab nagu tint nii ka tindipott vana lamp ja prillid laua peal…