Holger Kaints: „Uinuv maa”. „Hea Lugu”, 2016. 350 lk. Ajalooline romaan on alati olnud eesti proosakirjanduse kuningas, kriitikute seas ei vaibu unistus uue Jaan Krossi võrsumisest. Kirjanike õnneks on Eesti ajalugu ainese ammutamiseks ammendamatu varasalv. Mõistetavatel põhjustel on pöördeline periood baaside lepingust Teise maailmasõja lõpuni nii kirjanike kui ka ajaloolaste teravdatud tähelepanu…
4. oktoobril esitles Mudlum Tartu Kirjanduse Majas oma raamatut „Linnu silmad”. Autoriga vestles Maia Tammjärv. 5. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Heinakuhi” esitles Ivar Sild Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Heinakõrred” ning mõtestas Walt Whitmani „Rohulehtede” ja „Heinakõrte” seoseid. Kaasa tegid Jürgen Rooste ja Kaur Riismaa. 5. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” üritus „Luguring:…
Mart Juur: „Meie küla superstaar”. „Petrone Print”, 2015. 119 lk. Olen kuulnud väidetavat, et just praegu elab eesti luule üle enneolematut õitseaega. Luule olevat meie kirjanduses nüüdsel ajal lausa juhtiv žanr. Miks siis mitte ka ennast selles säras korraks paista lasta? Samas olen kuulnud ka väiteid, et luule paistab praegu silma vaid…
Topograafiline eeltakt „Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge…” Siiri Sisaski tungiv toon pani presidendi püsti tõusma, terve laulupeorahva tema järel. Ühendkoor kaare all seisis püsti juba niikuinii. President pilgutas prillide taga nõutult silmi. Ta oli kimbatuses. Kust pidi ta selle mäe oma rahvale nii äkki võtma, kui Looja seda seni ei…
lugemine maailm pöörab järsult uue külje kukutakse tükkideks ja tolmuks. kõik on üha tuhmim, üha kitsam. tundub nii, et kõik — eks tulevagi võime juba kuulutada olnuks. parandan: vist ikka olematuks. tunnistan: ma pole olnud tragi kord on süüdi klaas siis jälle lagi. sõltub sest, kumb vabandus on lihtsam. aga mul on olnud…
Rein Veidemann Georg Mülleri passioon Mihkel Mutt Eesti ümberlõikaja. Katkend peatselt ilmuvast romaanist Lauri Sommer Karulakaelas / *Imik karjub jt luuletusi Eeva Park Kuum, väga kuum / Jumalate trips-traps-trull / Banaan nimega Chiquita Ilmar Lehtpere Armastus ja Alzheimer II Kai-Mai Olbri Nõelasilm / Vari Tiiu-Liisa Rummo Pime naine / Muusik Erni Kask Õndsus / Kesköötund…
Kui lugesin 2016. aasta juunikuu „Loomingus” ilmunud Toomas Haugi sügavamõttelist ja haaravat esseed Lars von Trieri, A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde asjus, jäi loo alguses silma üks Vildet puudutav koht. Jah, olen minagi lugenud Linda Vildele Griesist 20. juunil 1931 saadetud kirja, milles kirjanik teatab oma kohtumisest Tallinna reaalkooli noormehega, kes on…
Karulakaelas Karjapoisid tõid vankriga kive ja poetasid nad ykshaaval suudmesse. Kee ymber saleda järvekaela, kust Karulasse või Jämejalga minekul yle lõigata. Suurvee aegu on nad peidus aga leitsakulisil suvehommikuil on siin vulisev, madal ja soe. Heinasyletäis iidse vahtra all. Kogremaimud tulevad riimvette peesitama ja siuglevad kiires voolus. Pardipere ujub einelauast läbi. Vahel tõmbab…
Jüri Kolk: „Igapidi üks õnn ja rõõm”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 98 lk. Jüri Kolk on nüüdseks seitsme aasta jooksul avaldanud seitse luulekogu ja kaks proosaraamatut. See on märkimisväärne intensiivsus, näib, et Kolgil töötab kirjutamismootor täisvõimsusel, ja tundub ka, et uues kogus „Igapidi üks õnn ja rõõm” näitab ta end üha vilunuma…
Lõppenud on Olaf-Knut Uti pikk elutee, millesse mahtus tegutsemine kirjandus- ja teatrikriitiku ning publitsistina. Hoopis mõjukamalt sai ta aga sõjajärgse Eesti kultuuri- ja eriti kirjandusväljal toimunusse sekkuda kommunistliku partei kõrge funktsionäärina. Sündinud Valgas teenistuja pojana, lõpetanud sealsamas keskkooli, sai Utist juba kooliajal ajalehe „Valgamaalane” kirjanduslik kaastööline. Järgnesid juuraõpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis (1947—1952), ülikooli…