4.—7. maini toimus kolmeteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, kandes seekord alapealkirja „Müstifiktsioon”. Selle sõnaga sooviti rõhutada tänavuse festivali järjekorranumbrit ning selle inspireeritud salapära, mis andis tooni festivali üldises atmosfääris, samal ajal aga juhtida tähelepanu ka asjaolule, et ühel või teisel viisil leidub fiktsioonis, ilukirjanduslikus loomingus alati mingisugust salapära, sõltumata žanrist või liigist. Teemast lähtuvalt ümbritses salapära ka tänavuse patrooni isikut — festivali eestkõneleja avaldas küll mõtteid nii sotsiaalmeedias, ajakirjanduses kui ka festivali kavavihikus, kuid esitles end üksnes tiitliga „Prima Vista patroon”.

Juba mitmendat aastat tuleb tõdeda, et ehkki festivali ametlik avamine toimub nädala keskel, on Prima Vista kasvanud niivõrd suureks, et ei mahu enam neli päeva kestvasse põhiprogrammi ning suur hulk sündmusi toimub juba nädala esimestel päevadel. 2. ja 3. mail esitati Elektriteatris kirjandusteemalist filmiprogrammi, Emajõel pakkus elamusi „Loojangu laulu- ja luulelodi” ning esitleti kahte festivali enda väljaandel trükivalgust näinud raamatut: noorte loovkirjutamisprojekti „Tuntud ja tundmatud” põhjal valminud kogumikku „Veider kohting”, kus tekstide algused pärinevad kirjanikelt, lõpud aga koolinoortelt, ning möödunudaastase festivali ajal toimunud kirjanike rabaretkest inspireeritud mitmekeelset raamatut „Metsik sõna. Prima Vista rabaretk”. 3. mail astus publiku ette ka esimene väliskülaline, saksa kirjanik Eugen Ruge. Kesklinnas toimus jalutuskäik „Ilukirjanduslik Tartu”, mida juhtisid Mart Velsker ja Toomas Liivamägi, ning õhtul koondus üha hoogu võttev festivalimelu Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivi”, kus sarja „Värske Õhtu” raames arutlesid Jaak Tombergi juhtimisel kirjanduslike omailmade üle Hanneleele Kaldmaa, Sven Vabar ja Tõnis Vilu. Vestlusele järgnes Aristotelese-õhtu, kus kõla­kavaga „Aristotelese hääl” astusid üles Jaan Malin ja Roomet Jakapi; emeriitprofessor ja tõlkija Anne Lill pidas ettekande „Aristotelese „Hingest”” ning toimus Aristotelese „Luulekunstist” ettelugemine.

Festivali põhiprogramm algas 4. mail traditsioonilise Prima Vista raamatulaada avamisega. Kahe päeva jooksul esitleti laadal ka rohkelt uusi raamatuid. Varasel pärastlõunal toimus TÜ raamatukogu konverentsisaalis avatse­remoonia, kus muusikaliste etteastete vahel võtsid sõna väliskülalised (teiste seas pöördusid oma loomingu kaudu publiku poole Cervantes ja Shakespeare), aga ka festivali patroon, kelle isiku suhtes ei õnnestunud siiski endiselt selgust saada. Visuaalseid elamusi pakkus AHHAA teadusteater. Pärast avamist esines konverentsisaalis Ameerika kirjanik Jay Asher. Õhtupoolikul toimus sealsamas vestlusõhtu „Müstifikatsioonid kirjanduses” ukraina kirjanduskriitiku Juri Volodarski ja TÜ dotsendi Roman Leibovi osalusel ning pärast seda oli huvilistel võimalik kohtuda vene kirjaniku Viktor Jerofejeviga. Tartu linnaraamatukogus esines poola reportaažikirjanik Małgorzata Rejmer ning „Arhiivis” toimus traditsiooniline Prima Vista noortekas. Sama päeva programmis oli ka mitu sündmust, mis said teoks Prima Vista uute partnerite abiga: „Veinis ja Vines” toimus koostöös Teadlaste Öö festivaliga korraldatud teaduskohvik teemal „Teadus ja ulmekirjandus”, Tartu Ülikooli Muuseumi algatusel loeti TÜ kunstimuuseumis ette „Sinuhe jutustus” ning toomkiriku pööningul esitleti tekste, mille kirjanike muuseumirännust inspireerituna olid kirjutanud Carolina Pihelgas, Jüri Kolk, Meelis Friedenthal ja Kristiina Ehin.

Neljapäeva, 5. mai hommikul avati südalinna pargis Pargiraamatukogu, kus päeva jooksul sai laenutada raamatuid, neid ka viivisevabalt tagastada ja osa võtta nii lasteprogrammist kui ka täiskasvanutele mõeldud kultuurikavast, mis hõlmas näiteks ansambli „Jan Helsing” kontserti. Pärastlõunal toimus kirjanik Kaspar Jassa juhtimisel jalutuskäik „Tundeline teekond” Raadi kalmistul. TÜ filosoofiateaduskonna Jakobi tänava õppehoone ring­auditooriumis pidas Viktor Jerofejev loengu „Kirjutamine on ebainimlik”. Noor Austria kirjanik Valerie Fritsch kohtus lugejatega Tartu linnaraama­tukogus ja Soome Instituudis esines soome kirjanik Minna Lindgren. Tartu Kirjanduse Majas oli publikul võimalus tutvuda karukostüümis läti kirjaniku Vilis Lācītisega ning õhtul astus „Vilde” lokaalis üles taani luuletaja Claus Høxbroe koos pianist Oscar Gilbertiga. Õhtu lõpetas „Tarslämmi” finaal, mis tõi „Arhiivi” kokku enam kui sada inimest ning mille jooksul võis võistlejate etteastete vahel nautida ka leedu luuletaja Marius Povilas Elijas Martynenko esinemist.

Jätkus tava viia ühel päeval festival lisaks Tartule ka mõnda teise linna ning reedel, 6. mail toimus Prima Vista paralleelselt Tartus ja Haapsalus. Tartus läks edasi Pargiraamatukogu programm, pakkudes päeval üritusi lastele ning õhtul kontserti „Kirjanikud muusikas”, kus seekord astusid üles Maarja Kangro ja Martti Raide, Aapo Ilves, Mare Sabolotny, räppar Sammalhabe ja DJ R.Ki, Vahur Afanasjev ja Sandra Siniväli. Kontserdile järgnes traditsiooniline Kinobussi vabaõhukino, kus tänavu näidati Urmas Eero Liivi mängufilmi „Must alpinist”. Päeva jooksul oli Tartu linnaraamatukogus võimalus kohtuda iiri kirjaniku Audrey Mageega ja kuulata ukraina luuletaja Natalja Beltšenko luuletundi. Tartu Kirjanduse Majas toimus Eesti Ulmeühingu algatusel Veiko Belialsi juhitud vestlusring „Müüt, reaalsus, ulme — ühe mündi kolm külge”, osalesid Andrus Kivirähk, Meelis Friedenthal ja Valdur Mikita. Hilisõhtul toimus Genialistide klubis Prima Vista ja Mailaulu ühine pidu, seal astusid üles eesti kirjanike tekste viisistanud ansamblid „Põhja Konn” ja „Hõbe”.

Haapsallu sõitsid koos Prima Vista delegatsiooniga ka väliskülalised Min­na Lindgren ja Vilis Lācītis, lisaks toimus seal lastehommik ja raamatumüük ning Läänemaalt pärit või Läänemaaga seotud loomeinimeste kava, kus esinesid Eia Uus, Kaarel B. Väljamäe, Silvia Urgas ning muusikud Paula-Marit Leiumaa ja Lisete Velt.

Festivali viimase päeva programm toimus Tartu Kirjanduse Majas ja „Arhiivis”. Hommikul sai teoks Kivisilla Kultuurikeskuse korraldatud raamatuoksjon. Õhtupoolikul esines india luuletaja Hemant Divate, kellega vestles tema luule eestindaja Mathura. Õhtul esitleti „Arhiivis” Merike Reiljani luulekogu „Valguse teed minna”, seejärel toimus kirjandus- ja filmiviktoriin ning festivali viimase sündmusena avanes publikul võimalus tutvuda nii Kirjanduse Maja pööningu kui ka festivali patrooniga. Patrooni isiksuse ja loomingu teemal vestlesid Maarja Kangro ja Jüri Kolk, nende meenutusi saatsid rituaalid, mille viis läbi Paavo Matsin. Nii publik, kõnelejad kui ka korraldajad ootasid pikisilmi patrooni ilmumist kokkulepitud sündmusele, kuid teadmata põhjustel ta Prima Vistale siiski ei jõudnud.