*

Kõik meie, Euroopa, tunneme nii sügavat muret, et mõned on isegi tapetud.
Puhasta tihedamini Youtube’i,
et siinne räigus ei vapustaks sinu kodanikke.
Mõned meie omade hulgast ei näe sind kunagi oma silmadega.
Sul on ka mingi silmanägemise viga, Euroopa, sa keeldud nägemast
nende väljatorgatud silmi ja tulehaavu.
Ära pahanda, Euroopa, aga mõned ei saa enam
isegi ulatada sulle kätt
(või ainult proteesi!),
ei saa isegi puudutada käega sinu möödunud sajandite kultuuri.
Valva oma piire, Euroopa,
et asi ei puudutaks äkki sind,
kuulata, niisama igaks juhuks, kas me kisendame ikka veel
püssipärade, armeesaabaste ja nuiade löökide all.
Meie lapsed kasvavad üles kurjadena, Euroopa,
ei võta uskuda
sinu hüsteerilisi ja nutuseid uudiseid
kodutute loomade kohta.
Vabanda neid, Euroopa, ära imesta nende üle,
kõik me oleme siin nagu loomad –
meid tulistatakse huntidele mõeldud padrunitega nagu
marutõbiseid.
Mida sina, Euroopa, tegid sel ajal,
äkki võrdlesid kadunute ja langenute nimekirju?
pesid käsi? ootasid kinnitusi? varjasid end nagu asi iseeneses?
Rahu rahvastele, миру мир, müür müüri vastu, ainult raha ei haise.
Ja ohvrid
ei vääri kaitset, kui nad pole tuvid…

Ukraina keelest ANNA VERSCHIK

tõe hetk

minevikku pole. tulevikku pole.
on põhjuste tagajärjed. on tähenduste jada.
on pindala, millel ruutjuur kurjast
kasvab ja kõiki ümberringi diskrimineerib.

ja võrdus, mille kahest poolest
elu võrdub heal juhul nulliga
nulli kohal on punkt, kus sajab, justkui jumalast,
kuivanud huultele, tühja kõhu peale

on kraad, mis teeb purju. on tuhanded, mis loevad.
suletud okulaar, ärasurnud käsivars.
on valgus, milles sa varju ei heida.
ja kuul, mis lendab su poole igavesti

Ukraina keelest MAARJA KANGRO