Luule

*

EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta
kăige suuremalt mĕtleva autorina
lugu pean väikesestki.

*

TŎSTNUD ŎRNASTI tillukese tibupoea
oma pihule,
tunnen endal tulevat kananahka ihule.

Lasteaea lŏpetamise puhul (2 pala)

Mu meelest tütre lasteaeapŏlveke
kulus kiiresti —
rutem mu omaaegsest lasteaeapŏlvikust.

Poetan pisara, et see lasteaeaaeg viuhti otsa sai —
kuigi talle ŏnneks läks
ŏiglaselt see aeglaselt!

Keeliklooma kolmas nädal üksikvanemana (7 pala)

Elan nurjatut
ja sündsusetut elu —
käies poodides, keetes ja küpsetades, pestes ja koristades.

Istun ummikus oma elu nädalais, päevis, tundides
tütre järel oodates,
tütart tagant sundides.

Üksikisana tütre kŏrvalt raketiteadust ju ei tee.
Vähemalt pesen nĕusid
seda pŏhjalikumalt.

Tuhast tŏusmise
ma jätan homseks ajaks.
Konservikarbis on seks ajaks tomatised räimed saanud lamatised.

Mu meelehärmiks ema kaebab üksindust, tütar igavust.
Ise kaeban suutmatust
tunda üksi igavust.

Ajapuuduses —
kohustuste asemel mul täita tuleb
igavust tundva tütre tegevusetut aega.

Tŏstan ajutiselt
peaaju kolbast välja sügavkülmikusse —
targem oleks tiksuda paljalt seljaaju väel.

*

MŎNEDEL ON ŎU vanat rauaromu täis —
autokeresid, kärusid, karkassisid, tünnisid ja paakisid.

Minu peakolus roostetavad sinna kord tuubitud keelte
soome, jaapani, korea, hiina ja türgi riismed.

Nii ja naa (2 pala)

Ennast käsitlen veo- ja künnihobuna,
aga esitlen
ühest küljest tobuna, teisest küljest jobuna.

Vŏin kiletiibselt sipelgat ja mesilast
ju mängitseda —
kuid rööpselt hingitseda kas polüüpselt văi amööbselt.

*

OMAPÄI MA KÄIN
kultuurirahva koja ukse all nurgas oleva kassiaugu kaudu
sisse ja välja.

Mu koorikloomaaastad

Pääsmaks vaakumist on mul vaja paakumist —
praeguseks mu nahk
on neljakümne nelja millimeetri paksune.

Ĕhtujutukesi (2 pala)

Ühel kuningal
ei olnud oma tuba ega vabat aega,
tal oli alles väga palju arenguruumi.

Hiilgama vahva väike tähenärija
on suureks ohuks kogu universumi
ilule ja särale.

*

AEG RAVIB HAAVAD, muretseda ei maksa, kăik läheb üle —
kops läheb üle maksa,
maks läheb üle kopsu.

Elutoa melu (3 pala)

Ruum on kära täis, metsik üürgamine käib!
Lastel tulevad loomamängud hästi välja —
saavad olla lihtsalt ise.

Lastel ŏnnestub ahviks kehastumine suurepäraselt —
saavad olla nad ise
vabalt vaarisa moodi.

Lastel käpas on oma ala meistrite pärdikute kunst
eeskujut jäljendada,
et ennast väljendada.

*

PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust —
ning mu tütreke
teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid.

*

LAPS LÄLLAB, LĔUGAB.
Ma mŭistusele jäämaks ja katarsist saamaks
tŭlgendan soorituse avangardabsurdidraamaks.

*

LAPS ÜHEST OTSAST luulet hävitab, teisest küljest hüvitab —
tilulilulisest otsast,
eluolulisest küljest.

*

VESIKIILINA pĭnevuse pinnale jääda
suutmatta
huvitun igavusest sündivast sügavusest.

Kodus üksinda

Oh uskumatult, ollagi oskamatult vaikne on tsungel
gugubarralinnutta,
surramurraelukatta.

Puhastus (2 pala)

Tehtud hilised ülekorterilised
väljakaevamised —
ajaloo prügikastis varasem kultuurikiht.

Muidu korteris värskelt puhtus valitseb,
ainult voodi all ja riidekapi otsas
kehtib vana tolmukord.

*

KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada —
vŏin panna ŏla alla
ja seda kehitada.

*

MAJANDUSKI on raskesti kasvatatav —
kasvatatagu kas văi lŏputult, see titt
täiskasvanuks ei hakka.

*

NO OLGU MUL VĂI seitse nahka —
vabaturumajanduse eest
ma ainsamatki oma nahka turule ei tooks.

Metafüüsilise ja füüsilise isikuna

Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist.
Teisest küljest ülistan
tulumaksu
astmelist.

*

MA SÜNNIPÄEVA enam ammugi ei pea —
tähtajalised asjad tähendavad ainult
mu liimist lahti viimist.

*

TULEKS LIBLIKAL
vastutada iga oma tiivalöögi eest,
kössitaks ta kivistunult esimesel oblikal.

Tasa sŏuad, kaua jŏuad? (4 pala)

Iga teadmatta aea tagant sündivad
laulud sunnivad
elu hammasrataste vahel kella vaatama.

Täpselt südaööl olen märkamatult sŏudnud
märkmepaberil
kribinal ja krabinal üle kuupäevaraja.

Olude sunnil mu laulukesed jäävad
üha napimaks —
jäävad ühe lausega üksnes jäämäe tipuks.

Ja mulle hakkab ühe hea laulukese juurde jŏudmiseks
inimelu tunduma
liiga lühikesena…

Looming