5. jaanuaril anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle Aasta Rosina auhind, mille pälvisid Kadri Kiho ja Stella Salumaa raamatu „Endel ja Kati” eest.
10. jaanuaril kuulutati Tartus Koidula ja Jannseni mälestusväljakul välja 2023. aasta Tartu linnakirjanik, kelleks sai Mart Kivastik.
10. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitleti kolme Tartu Ülikooli Kirjastuse sarja „Studia litteraria Estonica” teost: Mart Velskri „Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020”, Arne Merilai „Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022” ja Tiit Hennoste „Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021”. Autorid kõnelesid oma teostest, samuti näidati Arne Merilai stsenaariumil põhinevat filmi „Vikerlaste varjuvald”.
11. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval ja 17. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Jan Kausi esseekogu „Kolm punkti”. Mõlemal õhtul vestles autoriga Leo Luks.
11. jaanuaril esitleti Paides Wittensteini Tegevusmuuseumis Carl Hermann Hesse raamatut „Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi”. Raamatust kõneles tõlkija Tiiu Relve, Hessede perekonna ja Paide seostest rääkis Ründo Mülts, katkendeid teosest esitas Tarvo Sõmer.
11. jaanuaril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Tõnis Tootseni romaani „Ahvide pasteet”. Autoriga vestles Andrei Liimets.
12. jaanuaril esitleti tARTu poes Vahur Afanasjevi artiklikogumikku „Kuidas taluda Tartut”. Avasõnad ütles Raul Oreškin, raamatust kõnelesid Lemmit Kaplinski, Berk Vaher ja Artur Kuus.
13. jaanuaril esitles Manfred Kalmsten Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Täheraua saaga”. Autoriga vestles Laura Loolaid.
17. jaanuaril pälvis Heli Allik Prantsusmaa riikliku kunstide ja kirjanduse rüütlijärgu ordeni. Tunnustuse andis pidulikul vastuvõtul Prantsuse residentsis üle Prantsuse suursaadik Éric Lamouroux.
18. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „Imelamp ja kivineitsid. Ben Okri ja Yvonne Vera” vestlesid Heili Sepp ja Mathura Aafrika kirjandusest. Musitseerisid Arno Kalbus ja Kadi Uibo.
19. jaanuaril vestlesid tARTu poes kirjandusest Paavo Matsin ja Kaspar Jassa, musitseeris Endel Muld.
19.–23. jaanuarini osales Doris Kareva Jaipuri kirjandusfestivalil Indias. 24. jaanuaril esines Kareva New Delhis Eesti saatkonnas.
20. jaanuaril toimus Jaani kirikus luule- ja muusikaõhtu, kus Liina Olmaru ja Rain Simmul esitasid Merike Õimu luulet. Musitseerisid Airiin Demir ja Paul Daniel.
20. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päev „Kaplinski tõlkes ja kirjades”. Avasõnad ütlesid Piret Voolaid ja Tiia Toomet. Ettekandega esinesid Anne Lange, Gili Haimovich ja Märt Väljataga; vestlusringis „Kirjad Jaaniga” osalesid Tõnu Õnnepalu, Kadri Kõusaar ja Tiia Toomet, juhatas Tiina Kaalep. Näidati lühifilmi Kaplinskist (rež Marianne Kõrver) ja kuulutati välja Jaan Kaplinski stipendiumikonkurss. Jaan Kaplinski tekstidele loodud laule esitas ansambel Naelravi. Jaan Kaplinski päeva korraldasid Jaan Kaplinski Selts ja Eesti Kirjandusmuuseum.
20. jaanuaril esitles Elisabeth Heinsalu Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis luulekogu „Kui ma olin udu”. Autoriga vestles Reijo Roos, musitseerisid Richard Renar Rebane, Annabel Soode, Mark Gregor Jaaska ja Nora Tamra.
23. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Majas Mathura ja Gili Haimovichi vestlusõhtu „Lätetel. Eestist Iisraeli ja tagasi”. Ürituse korraldas Jaan Kaplinski Selts.
24. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Jaan Panksepa ja Lucy Biveni teost „Vaimu arheoloogia”. Teosest vestlesid Jaanus Harro ja Mihkel Kunnus, vestlust juhtis Siim Lill.
25. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „Loomingu hääled” esinesid ajakirja Looming autorid Triin Paja, Asko Künnap ja Taavi Eelmaa. Musitseerisid Vootele Ruusmaa, Heikki Kalle ja Sten-Kristian Saluveer, õhtut juhtis Indrek Mesikepp.
27. jaanuaril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Robert Burnsi cèilidh. Kõlasid Burnsi tekstid ja šoti muusika. Esinesid Kullo Vende, Veronika Kivisilla, Matilde Kivisilla, Sirli Staub, Ingrid Velbaum-Staub, õhtut juhtis Jürgen Rooste.
30.jaanuaril tähistati esmakordselt eesti kirjanduse päeva ning kirjandusüritusi toimus üle kogu Eesti. Päev algas Toompeal piduliku lipuheiskamisega, president Alari Karis pidas kõne ning anti üle ka esimene aasta kirjandusõpetaja tiitel, mille pälvis Märjamaa gümnaasiumi õpetaja Sirje Nootre. Vargamäe muuseumis tähistati A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäeva ja avati aastanäitus „Tammsaare reisid ja reietused”. Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis esitleti Rein Veidemanni teost „Järjehoidja”. Tallinna Raekojas anti üle Tammsaare romaaniauhind, mille pälvis Tõnu Õnnepalu romaani „Palk. Talvepäevik” eest. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses pidas Mirjam Hinrikus miniloengu dekadentsist, ettekandega esinesid ka Elle-Mari Talivee ja Marin Jänes. Eesti Rahvusraamatukogus toimus ajakirja Värske Rõhk luuletund, kus esinesid Lotte Triin Ugandi, Talvike Mändla, Andreas Kübar, mortimer, Elisabeth Heinsalu ja Reijo Roos ning saate „RäRa: räägime raamatutest” avalik salvestus, mille külaline oli Mart Juur. Eesti Kirjandusmuuseumis vestles Kerstin Vestel Mehis Heinsaarega, musitseeris Natali Ponetajev, üle anti ka esimene Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhind, mille pälvis Mehis Heinsaar. Pärnu Koidula muuseumis toimus kirjandusõhtu, kus esines Jüri Talvet; Pärnu keskraamatukogus kohtus lugejatega Indrek Koff; Keila sotsiaalkeskuses toimus vestlus Triinu Meresega; Riisipere raamatukogus kohtusid lugejatega Jaan Pehk ja Riste Lehari; Haapsalu kohvikus Pagu esines Kaarel B. Väljamäe. Kirjandusüritusi toimus veel nii koolides, kohvikutes, raamatukogudes kui ka muuseumides. Pidupäeva lõpetas kirjanduslik disko Tammsaare pargis, kus plaate keerutasid Jan Kaus, Urmas Vadi ja Keiti Vilms.
31. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval toimus „Loomingu teisipäev”. Esinesid Lilli Luuk, Tõnis Vilu, Margit Lõhmus ja Kruusa Kalju. Loomingu ajaloost kõneles Tiit Hennoste, õhtut juhtis Indrek Mesikepp.
