Kroonikat

2. septembril vestlesid Rahvusraamatukogu Youtube’i kanalil Karl Martin Sinijärv ja Asko Künnap, vestlust juhtis Vilja Kiisler.

7. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Anna Kaare oma luulekogu „InteГрация”. Autoriga vestles Hele-Mai Viiksaar, musitseeris Susanna Mett.

8. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Asko Künnap luulekogu „66 luuletust 22 tüdrukule” ja Karl Martin Sinijärv luulekogu „Irdtriiv”. Musitseerisid Andres Roots ja Kivi Larmola. Avati Asko Künnapi graafikanäitus „Minu riik”.

10. septembril esitles Mairi Laurik Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „On aeg!”. Autoriga vestles Mann Loper.

10. septembril esitles Mart Kivastik lokaa­l­is Promenaadiviis oma romaani „Sure, Poisu!”. Autoriga vestles Toomas Kiho, katkendeid teosest luges Kristjan Zobel.

11. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval V Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli üle 60 ürituse – raamatuesitlused, vestlusringid, luulelugemised, loengud, avalikud salvestused jpm. Avati C. R. Jakobsoni mälestustah­vel. August Gailiti juubeliaasta puhul avati näitus „Narr ja narrikesed ilukirjan­duses. August Gailit 130”. Jaan Kaplinski auks istutati septembris Põlvamaale Lukalaande temanimeline metsatukk, festivalil olid kohal istutamisele minevad tammed koos Kaplinski luuletustega.

Festivalil esitleti Kai Aareleiu romaani „Vaikne ookean”, Viivi Luige „Seitsmenda rahukevade” kordustrükki, Eve Lauri romaani „Õmblejanna”, Eia Uusi raamatut „Kirjad Buenos Airesest” jpt teoseid. Õhtusel luulepiknikul esinesid Mehis Heinsaar ja Peedu Kass; Noorsooteater esitas katkendeid Siim Aimla teosest „Kalevipoeg” ning festivali lõpetas multimeediateos „Viivi Luige luule Luige­tiigil”.

„Loomingu” autoritunnis esinesid Karl Martin Sinijärv ja Asko Künnap, vestlust juhtis Doris Kareva. Mati Undi muuseumis kõneles Mihkel Mutt noorest Undist. „Loomingu Raamatukogu” andis üle aastapreemia Anu Saluäärele; W. F. Hermansi teosest „Hoitud maja” vestlesid Kerti Tergem ja Triinu Tamm. „Keele ja Kirjanduse” digihumanitaaria teemalises vestlusringis osalesid Kaarel Vanamölder, Jelena Kallas ja Ulrike Plath, vestlust juhtis Peeter Tinits. Samuti esinesid „Akadeemia” laureaadid Andrus Tool, Ilmar Anvelt, Üllar Peterson ja Valdur Mikita ning „Värske Rõhu” autorid Gregor Kulla, Kelli Kiipus, Kristel Zimmer, Andrea Laar ja Anna Kaare.

14. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Helju Rebane oma jutukogu „Õige valik”, autoriga vestles Olev Remsu.

15. septembril toimus Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi ja võeti vastu uusi liikmeid. Moodustati noortesektsioon Kirjanike Maja Noored, mida hakkab juhtima Reijo Roos.

15. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Elu õppetunnid: igavene kooliaasta” lugesid oma tekste Jürgen Rooste, Mihkel Kaevats ja Siim Aimla. Musitseerisid Siim Aimla ja Ara Yaralyan.

15. septembril toimus Tartu Linna­raa­matukogu üritus „Kirjastaja tund”, kus oli külas Hendrik Lindepuu. Tõlkija ja kirjastajaga vestles Mihkel Kunnus.

15. septembril esitles Eia Uus Rahva Raa­matu restoranis Literaat oma teost „Kirjad Buenos Airesest”. Autoriga vestles Merit Kask.

16. septembril esitles Birk Rohelend baa­ris Terminal oma romaani „Kes tappis Otto Mülleri?”. Autoriga vestles Jan Kaus.

18. septembril toimus Kirjanike Liidu lastehommik „Puust ette ja punaseks”, kus oma värskematest raamatutest rää­kis Anti Saar.

18. septembril anti Vastseliina piiskopi­linnuse õuealal kirdetornis üle Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia, mille pälvis Erkki Koort romaanitriloo­gia „Kätte­maks Kirumpääl” (2018), „Veritasu Tartus” (2019) ja „Salakuulaja Vastseliinas” (2020) eest. Laureaat pidas ettekande „Kuidas kirjanik lõi keskaegset Võrumaad”. Musitseeris Vastseliina muusikakooli puhk­pilliansambel. Auhinda annab välja Võrumaa Arenduskeskus.

21. septembril pidas Tallinna Keskraa­matukogu veebis eesti noortekirjanduse päeva „Mina loen, aga sina?”. Toimusid töötoad, vestlused ja loengud, esinesid Berit Kaschan, Jaanika Palm, Sass Henno ja Jelena Skulskaja.

22. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Marcel Prousti fenomen tõlgete valguses” vestlesid tõlkijad Anti Saar, Triinu Tamm ja Tõnu Õnnepalu, vestlust juhtis Kaia Sisask.

23. septembril esitles Piret Raud raamatupoes Puänt oma uut romaani „Portselanist nael”. Autoriga vestles Mart Juur.

24. septembril toimus Kirjanike Liidu musta laega saalis Prantsuse Instituudi luge­misklubi, kus vesteldi Charles Bau­de­laire’i teostest. Vestlusringi juhtis Katre Talviste.

28. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti J. W. Goethe kogumikku „Nõmme­roosike. Goethe luule eesti keeles”. Esi­nesid koostajad Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik ning tõlkijad, lisaks esitati Goethe luuletustele loodud laule saksa ja eesti keeles.

29. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Markus Väin oma romaani „Loss”. Autoriga vestles Piret Põldver.

30. septembril, rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Vene muu­seu­mis anti Mart Oravale Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Auhinda annavad välja Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit.

Sealsamas anti Märt Väljatagale August Sanga nimeline luuletõlke auhind Philip Larkini luuletuse „Vers de société” tõlke eest inglise keelest (ilmunud ajakirjas „Vikerkaar” 2021, nr 1/2). Teised nominendid olid: Eda Ahi – Alla Gorbunova, „Piibelehed lõhnavad”, tõlge vene keelest („Värske Rõhk” 2021, nr 70); Kaisa Ling – Legna Rodríguez Iglesias, „*mu jumal sa kinkisid mulle seakeele”, tõlge hispaania keelest („Värske Rõhk” 2020, nr 66); Aare Pilv – Larissa Joonas, „Igal öösel ilmub brigaadikindral…”, tõlge vene keelest (raamatust „Arütmia või ööbikud”); Paul-Eerik Rummo, Triinu Tamm (eeltõlked) – Guillaume Apollinaire, „Rändaja”, prantsuse keelest („Looming” 2020, nr 8); Peeter Sauter – Lawrence Ferlinghetti, „Prükkari obligato”, tõlge inglise keelest (raamatust „Meele lunapark”). Žüriisse kuulusid Kristjan Haljak (esimees), Maarja Kangro ja Joosep Susi. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.

Looming