Kroonikat

 

 

19.—26. augustini oli Kanadas Muskokas 50. korda Kotkajärve metsaülikool. Sirje Kiin pidas loengu „Siuru 100” ja juhatas raamatuklubi arutelusid Ilmar Taska romaani „Pobeda 1946” teemadel. Kirjandusteadlane Maarja Hollo juhatas luule huviklubi, kus analüüsiti Bernard Kangro luulet. Lõpupeoks lavastas Sirje Kiin metsaülikooli osalejatega kolm stseeni Ilmar Taska romaanist „Pobeda 1946” ja Maarja Hollo luulehuviliste rühm kandis ette luulepõimiku Bernard Kangro luulest. Keeleteadlane Indrek Park Indiana ülikoolist pidas loengu põlisrahvaste olukorrast Põhja-Ameerikas. Tema keeletundides arutleti eesti keele haruldaste, unikaalsete vormide üle.

 

  1. septembril toimus Genialistide Klubis EKL-i Tartu osakonna, Prima Vista kirjandusfestivali ja plaadipoe „Psühhoteek” korraldatud „Psühhodisko konverents III: psühhedeelia helis ja pildis”. Avati Kiwa näitus, esinesid Rob Young, Lauri Sommer ja Marju Marynel Kuut, linastus Terje Toomistu film „Nõukogude hipid”.

 

  1. septembril esinesid Tartus „Loomingulise kodu-salongi” üheksandal õhtul Doris Kareva ja Robert Jürjendal kavaga „Linnuteelaev”.

 

  1. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitlesid kirjastused „Ji” ja „MM” uusi raamatuid Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv”. (:)kivisildnikku küsitles Mihkel Kunnus, esinesid ka Ivar Sild, Karelus ja Leonora Palu.
  2. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Vladimir Voinovitš musta laega saalis” vestles legendaarse vene kirjanikuga David Vseviov.

 

  1. septembri salongiõhtul „Otsides Nobeli” Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” tutvustas Kreeka nobeliste Kaarina Rein, tekste luges Siim Lill.

7.—10. septembrini osalesid rahvusvahelisel luulefestivalil „Brussels Poetry Fest” Rauno Alliksaar ja Luulur.

 

  1. septembril võeti Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolekul liidu liikmeks Kristjan Haljak, Piret Jaaks, Taavi Kangur, Aleksei Olgin, Imbi Paju, Ülar Ploom, Mihkel Seeder, Ljudmilla Simagina ja Ilmar Tomusk.

 

  1. septembril toimus Tallinnas Koidula tänaval esimene Kirjandustänava festival, mille peakorraldaja oli Tallinna Kirjanduskeskus. Kadrioru pargis avati Mati Undi nimeline pink, kavas olid raamatuesitlused, luulelugemine, kohtumised kirjanikega jpm.

 

  1. septembril kohtusid Riias Eesti, Läti ja Leedu kirjanike liidu esimehed ja eestseisuste liikmed. Arutati 2018. a kirjanduslikku koostööd. Allkirjastati ühisavaldus vastastikuse tõlketegevuse hoogustamiseks ja avaldati toetust ettepanekule muuta laenutustasu puudutavat direktiivi autorite kasuks.

 

  1. septembri kirjanduslikul teisipäeval „Kirjandus ja mälu” esitles Aija Sakova Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” raamatut „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017”. Autoriga vestles Tiina Kirss, katkendeid teosest esitasid autor ja Toomas Täht.
  2. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Laskmata karu nahk” lugesid oma uudisloomingut Kelly Turk, Mihkel Kaevats ja Kaur Riismaa.

 

  1. septembril esitleti Viru keskuse „Rahva Raamatus” Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa raamatut „Kaks armastuslugu” („Petrone Print”).

 

  1. septembril esitles kirjastus „;pa­ra­noia” Balti jaama endises ootepaviljonis Tallinna Arhitektuuribiennaali galal Urmo Metsa raamatut „Võimalikud majad”. Esinesid autor, Kiwa ja Lauri Eltermaa.

 

  1. septembril korraldas Eesti Kirjanike Liit väljasõidu Käsmu. Esines ansambel Rondellus.

 

16., 23. ja 30. septembril oli Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

 

17.—24. septembrini toimus Lvivis PEN Internationali 83. kongress. Eesti PEN-i esindas Igor Kotjuh, Kätlin Kaldmaa osales PEN Internationali rahvusvahelise sekretärina. Kongressil võeti ühehäälselt vastu PEN-i harta muudatus ja naiskirjanike manifest. Kätlin Kaldmaa juhtis kongressi kirjandusprogrammis vestlust teemal „Putini võimumängud — sõnavabaduse allakäigust Venemaal”.

 

  1. septembril avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Teadlane kirjanduses”.

 

  1. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Olemise maa / Uus inimene” esitleti Kirjanike Liidu saalis Joanna Ellmanni luulekogu „Olemise maa” ja Kristjan Haljaku luulekogu „Uus inimene”. Vestlusringis osalesid Linda-Mari Väli ja Martin Luiga. Kitarri mängis Andre Uibos.

 

  1. septembril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Lembe Mõttuse raamatut „Minu Okeaania. Tagasi kiviaega”.

 

  1. septembril toimus Tallinnas Pääsküla raamatukogus rahvuskultuuride nädalal luuleõhtu „Kõigi maade Bukowskid, ühinege!”, eri rahvaste bukowskilikku luulet Soome Tapani Kinnunenist Hiina Yi Sha kaudu päris Ameerika Charles Bukowskini välja tutvustas Kalju Kruusa.

 

  1. septembril oli Viru keskuse „Rahva Raamatus” Rein Raua uue romaani „Kell ja haamer” esitlus. Autoriga vestles raamatu kujunduse ja illustratsioonide autor Asko Künnap.

 

21.—22. septembril käis Eesti Kirjanike Liidu delegatsioon koosseisus Tiit Aleksejev, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Karl Martin Sinijärv, Piret Viires ja Ingrid Velbaum-Staub Helsingis, kohtuti Soome Kirjanike Liidu ja laenutustasu korraldava organisatsiooni Sanasto juhatusega.

 

  1. septembril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Eesti Kirjanike Liidu eestvõttel „Estonia” Talveaias „Siuru õhtu”. Esinesid Ester Kuntu, Chris­topher Rajaveer, Karl Laumets, Kaspar Velberg, Jürgen Gansen, Tõnn Lamp, Liisa Saaremäel ja Laura Kalle. Klaveril saatis Jaak Jürisson. Kunstiline juht oli Riina Roose.

 

  1. septembril oli Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse ja kultuurinädalal külas Tatjana Kuzovkina, kes tutvustas Tartu professori Zara Mintsi noorpõlveaegseid päevikumärkmeid koolist, sõjast, ülikoolist. Ühtlasi esitleti raamatut „Заре Григорьевне Минц посвящается: пуб­ликации, воспоминания, статьи”.

 

  1. septembril toimus Tartu linna­raa­matukogus vene kirjanduse ja kultuuri nädalal kirjandusõhtu Stockholmis elava kirjaniku Rimma Markovaga.

 

  1. septembril esines Tartus „Loomingulise kodu-salongi” kümnendal õhtul valgevene folklorist ja luuletaja Jury Paciupa.

 

  1. septembri kirjanduslikul teisipäeval tähistas Tartu Kirjanduse Maja raamatupood „Utoopia” salongiõhtu ja teksti­valimikuga Euroopa keeltepäeva.

 

  1. septembri kirjandusliku kolmapäeva „Valge on kõik värvid” korraldas Eesti PEN-klubi, teemaks naiskirjanikud ja nende looming. Esitleti Ruth Weissi ja Anne Carsoni teoste tõlkeid eesti keelde. Oma lemmikute loomingut esitasid Doris Kareva, Kätlin Kaldmaa, Kai Aareleid, Merit Kask, Hanneleele Kaldmaa ja Piibe Kolka. Muusikat tegi Liisu Siimer.

 

  1. septembril esitles kirjastus „Tammerraamat” Viru keskuse „Rahva Raamatus” Mari Saadi raamatut „Kuu king”.

 

  1. septembril oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all David Karapetjani raamat „Vladimir Võssotski: mälestused”. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Meery Salu.

 

  1. septembril oli Paides kultuuriloopäev „Hermann Hesse 140 — Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees”. Paide kultuurikeskuses toimus konverents „Hermann Hesse — baltisaksa kirjanik?”. Ettekandega esinesid Eve Pormeister, Hans-Jürgen Schmelzer, Janika Kronberg ja Liina Lukas, konverentsi juhtis Anneli Mihkelev. Sai vaadata tantsuetendust Hermann Hesse „Siddhartha” ainetel. Paide raekojas avati näitus „Kirjanik Hermann Hesse ja Paide”.

 

  1. septembrist 1. oktoobrini osales Indrek Koff Göteborgi raamatumessil, võttes muu hulgas osa lastekirjanduse aruteludest.

 

  1. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis kirjandusõhtu „Astrid Lindgren ja tema raamatud”. Külas oli kirjandusteadlane, Astrid Lindgreni loomingu uurija Lena Törnqvist Rootsist. Külalisega ajas juttu Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest, osales kirjanik Reeli Reinaus. Samal õhtul esitleti ka kirjaniku biograafiat „Astrid Lindgren. Päev nagu elu” (autor Jens Andersen, „Koolibri”, 2017). Üritus toimus Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali raames.

 

  1. septembril korraldas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus teadusseminari, kus ettekandega „Kultuuripõimingust eesti moodi: Lennarti ja Jaani juhtum” esines kirjanduskeskuse teadur Rein Undusk.

 

  1. septembril tähistas Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon Kirjanike Maja musta laega saalis rahvusvahelist tõlkijate päeva. Marju Lepajõe rääkis pühast Hieronymusest, anti üle 2017. aasta Lembe ja Edvin Hiedeli nimeline toimetajaauhind, mille pälvis pikaajaline „Loomingu Raamatukogu” toimetaja Anu Saluäär-Kall. Esitleti ka tõlkijate sektsiooni aastaraamatu „Tõlkija hääl” viiendat numbrit.

 

 

Õnnitleme!

 

  1. oktoober — Ave Alavainu 75
  2. oktoober — Toomas Kall 70
  3. oktoober — Priidu Beier 60
  4. oktoober — Tõnis Lehtmets 80

 

 

Estica

 

Viivi Luige „Varjuteater” läti ja ungari keeles

 

Viivi Luige romaan „Varjuteater” ilmus läti keeles Rūta Karma tõlkes kirjastuse „Mansards” väljaandel ja ungari keeles Béla Jávorszky tõlkes kirjastuselt „Magyar Napló”.

Looming