1. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogus Soome Instituudi koostatud näitus „Elada, unistada, hõljuda — Tove Jansson (1914—2001)”.
2. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslik teisipäev „Antsu saab?”. Ants Orasest kõnelesid ja tema tõlkeid esitasid Villem Varik, Siim Lill ja Rauno Alliksaar.
3. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Asjast saab ainult asja” esitles Triin Soomets Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Hulgakesed” („Verb”). Autoriga vestles Karl Martin Sinijärv. Klaverit mängis Kaspar Tambur.
3. veebruaril oli Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas traditsiooniline Artur Adsoni sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommik. Raimond Kolgi loomingust kõneles Tiia Allas. Vaadati Vallo Kepi filmi „Usun lillede närtsimise sisse” (1996), kus Raimond Kolk esitas oma luulet.
6. ja 20. veebruaril leidis Tartu Kirjanduse Majas aset kirjandusviktoriin.
9. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Majas ajakirja „Akadeemia” auhinnaseminar. Artikliauhinnad pälvisid Amar Annus, Indrek Jääts, Lauri Mälksoo, Talis Bachmann ja Mati Rahu. Ettekannetega esinesid auhinnatud, samuti tõlkijad Jüri Talvet ja Anto Unt. Illustratsioonide eest autasustati kunstnik Rauno Thomas Mossi.
10. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Siiditee saadikud” esines Kirjanike Liidu saalis ansambel „Oxus” Usbekistanist. Zahir ud-din Muhammadi ja Ališer Navoii luulet eesti keeles luges Ly Ehin.
11. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2015. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut ning avati samasisuline näitus. Samuti kuulutati välja „Aasta raamatusõber 2015” — Eesti Lastekirjanduse Keskus.
11. veebruaril korraldas kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Janika Vaikjärve raamatu „Minu Kilimanjaro. Igaühe Everest” esitluse.
12. veebruaril esitles Silvia Urgas Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” oma luulekogu „Siht/koht”.
14. veebruaril andis Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts üle esimese „Klassiku sõbra” tiitli, mille pälvis Rutt Hinrikus.
16. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslik teisipäev „Värske Õhtu”, teemaks „Arvustajaist ja arvustustest”. Vestlesid Evelyn Fridolin, Joonas Ojap ja Iiris Viirpalu, arutelu juhtis Märt Väljataga.
16. veebruaril esitles kirjastus „Varrak” Viru keskuse „Rahva Raamatu” poes Marju Kõivupuu raamatut „Eestlase eluring”. Autoriga vestles Andrus Kivirähk.
17. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Lõpmatus” esitleti Giacomo Leopardi „Valitud teoseid”. Kõneles Itaalia Vabariigi suursaadik. Klassiku luulet ja proosat lugesid Maarja Kangro ja Daniele Monticelli. Muusikat tegi Diana Liiv.
17. veebruaril korraldas Tartu Linnaraamatukogu Tartu Kesklinna koolis noorte pop-up-kirjanduskohviku, kus arutleti Emily Lockharti raamatu „Me olime valetajad” üle. Vestlust juhtis Riina Pauklin.
18. veebruaril esines Leelo Tungal sarjas „Kirjanik ja džäss” TAFF Clubis. Muusikat tegi Urmas Lattikase bänd, esinejatega vestles Jüri Aarma.
18. veebruaril toimus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus kirjandus- ja muusikaõhtu „Kokkusattumus”. Oma lugusid jutustas ja luuletusi luges Küllike Veede, kitarril musitseeris ja laulis Alar Randal Randoja.
18.—20. veebruarini osales Mathura Kritya X rahvusvahelisel luulefestivalil Trivandrumis Indias.
19. veebruaril korraldas ajakiri „Keel ja Kirjandus” Eesti Keele Instituudi hoones konverentsi „Filoloogia lagunemine”. Ettekanded tegid Marju Lepajõe, Kristiina Ross, Marek Tamm, Tiit Hennoste, Mati Hint, Martin Ehala, Märt Väljataga, Mart Velsker, Arne Merilai, Ülo Valk, Endla Lõhkivi ja Piret Viires. Konverentsi juhatasid Indrek Koff, Maria-Maren Sepper, Johanna Ross ja Brita Melts.
20. veebruaril peeti Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas II üleriigilise Koidula etluskonkursi eelvoor.
23. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogus raamatunäitus „Lõpmatult võrratud kassid”. Näitus annab ülevaate kirjandusteostest, mille tegelaste seas on tähtsal kohal kassid.
24. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus Toompeal Teaduste Akadeemia saalis pikaajalise väljapaistva tegevuse eest kultuuri elutööpreemia kirjanik Jaan Kaplinskile. Riiklik kultuuripreemia anti ka kirjanik Andrei Ivanovile.
25. veebruaril toimus Niguliste muuseumis üritustesarja „Kirjandus Nigulistes. Valgmik” avaüritus „Värskelt püütud unenäod”, kus astusid üles Asko Künnap (sõnad ja pilt) ja Heikki Kalle (helid).
25. veebruaril räägiti Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus leedu kirjandusest, vaatluse all oli Alvydas Šlepikase romaan „Minu nimi on Marytė”. Külas oli raamatu tõlkija Tiina Kattel, vestlust juhtis Linda Jahilo.
25. veebruaril esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Viiu-Marie Fürstenbergi noorteraamatut „Mitte kaotada! Ühe tüdruku päevik” („Tammerraamat”).
25. veebruaril esines Mathura autoriõhtuga India Riiklikus Kirjanduste Akadeemias (National Academy of Letters) New Delhis.
Õnnitleme!
28. märts — Jaan Tooming 70
Euroopa kirjandusauhind Jaan Kaplinskile
Tänavune Euroopa kirjandusauhind määrati elutöö eest Jaan Kaplinskile. Strasbourgi linna toetatud auhinda on välja antud üksteist aastat ja see määratakse kirjanikule tema kogu Euroopa kultuuri mõjutanud loomingu eest. Auhinna eesmärk on edendada Euroopa rahvaste paremat vastastikust läbisaamist, tõstes esile kaasaegse kultuuri silmapaistvaid loojaid. Iga Euroopa riiki esindab tema kõige kuulsam kirjanik.
Varem on auhinna pälvinud teiste seas näiteks Bo Carpelan ja Tadeusz Różewicz.
Eesti lasteraamat inglise keeles
5.—10. veebruarini esitles Kertu Sillaste Inglismaal enda kirjutatud ja illustreeritud väikelasteraamatut It’s Pancake Time! (kirjastus „Ginger Books”, 2015; eesti keeles „Pannkoogiraamat”, 2012). Raamatut tutvustati raamatupoodides Londonis, Welwyn Garden Citys ja St. Albansis ning kolmes Londoni algkoolis, aset leidis ka kohtumine eesti kogukonnaga Londonis. Esinemised toimusid Kensingtoni ja Chelsea linnaosavalitsuse Põhjamaade kirjandusürituse raames. Reisi korraldasid Eesti Suursaatkond Londonis, kirjastus „Ginger Books” ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
