- novembril esitles Aivar Kull Tartu Kirjanduse Majas oma kriitikakogu „Kull ja kiri”, autorit küsitles Mehis Heinsaar.
3. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, mille külaline oli Marja Yano, raamatu „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga” autor.
3. novembril oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslik teisipäev, teemaks „Heinsaar, Ristikivi, Baudelaire”. Oma lemmikpalu kolmest luulekogust lugesid Rauno Alliksaar, Sirel Heinloo, Hanneleele Kaldmaa, Hasso Krull, Eelika Laane, Siim Lill, Indrek Ojam, Janar Sarapu ja Villem Varik.
3. novembril autasustati TLÜ Akadeemilise raamatukogu kohvikus pidulikul koosviibimisel Peeter Ilusat ja Artur Laastu kirgiisi rahvuseepose „Manas” populariseerimise ja eesti keelde vahendamise eest Kirgiisia rahvusliku Manasi Akadeemia medaliga „Suuremeelne Manas”. Väljaanne „Manas. Pärimus kangelasest — kirgiisi rahva eepos” ilmus kirjastuselt „Penikoorem”. Raamatu koostaja ja sissejuhatuse autor on Peeter Ilus, toimetaja ja järelsõna autor Artur Laast.
3. novembril oli Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis lugemisprogrammi „Raamatuga kevadesse” avaüritus. Üles astusid näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik. 2015./2016. aasta programmi teemaks on „Tänapäeva muinasjutt”.
3.—6. novembrini toimus Eestimaa raamatukogudes kirjanike raamatukogutuur „Sõnaränd 2015”. Tartu- ja Jõgevamaal käisid Doris Kareva, Kalju Kruusa, Ivar Sild ja Kai-Mai Olbri; Saare- ja Pärnumaal Urmas Vadi, Mehis Heinsaar ja Veronika Kivisilla; Põlva- ja Võrumaal Teet Kallas, Kaur Riismaa, Ingrid Velbaum-Staub ja Sveta Grigorjeva; Valga- ja Viljandimaal Livia Viitol, Wimberg, Sulev Oll ja Birk Rohelend; Ida- ja Lääne-Virumaal Indrek Koff, Olavi Ruitlane, Mait Vaik ja Maire Liivamets; Läänemaal ja Hiiumaal Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa ja Maarja Pärtna ning Järva- ja Raplamaal Karl Martin Sinijärv, Jan Kaus, Kaupo Meiel ja Jüri Kolk.
4. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Hullunud luuletaja. Koidulast Grigorjevani” esitasid Kirjanike Liidu saalis loeng-draama Jürgen Rooste ja Siim Aimla.
5. novembril esines Tiit Hennoste A. H. Tammsaare muuseumis loenguga „Kustutage kuuvalgus! 20. sajandi kirjandusmanifest kui programm ja tegu”.
9. novembril oli Tartu Linnaraamatukogus Pavel Varunini raamatu „Rääbu ja valge Peipsimaa” (väljaandja MTÜ „Piiri Peal”) eestikeelse tõlke esitlus. Osalesid autor ja teose tõlkija Peeter Volkonski.
10. novembril toimus Tartu Kirjanduse Majas järjekordne Värske Õhtu. „Värske Rõhu” korraldatud üritusel vestlesid proosast Jim Ashilevi, Linda-Mari Väli ja Urmas Vadi.
10. novembril oli Tartu Linnaraamatukogus poola kirjanduse õhtu, mille kavas näidati dokumentaalfilmi „Różewiczi jõgikond”, leidis aset vestlus Tadeusz Różewiczist ja Poola luulest filmirežissööri Artur Burszta ning laiemalt luuletaja Tadeusz Dąbrowskiga. Samas esitleti ka Tadeusz Dąbrowski valikkogu „Te Deum” (Hendrik Lindepuu Kirjastus). Õhtut juhis Hendrik Lindepuu, vestlust tõlkis ja tekste luges Marius Peterson.
Poola luulefestivali Kirjandussadam (Port Literacki) üritus Tartus sai teoks Poola Vabariigi Suursaatkonna, Tartu Linnaraamatukogu, kirjandusfestivali Prima Vista ning Poola Vabariigi Kultuuri- ja Rahvusliku Pärandi Ministeeriumi toetusel.
10. novembril käisid Contra, Sulev Oll ja Jaanus Vaiksoo Eesti Lastekirjanduse Keskuse iga-aastasel lastekirjanike tuuril „Tuleme külla!”, sedakorda Ida-Virumaal. Noorte lugejatega kohtuti Narva ja Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonnas.
11. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Rahuruum” luges Kirjanike Liidu saalis oma luulet Kaarel B. Väljamäe, muusikat tegid Triin Kasemaa ja Liis-Helena Väljamäe.
11. novembril esitles TLÜ kirjastus A. H. Tammsaare muuseumis Ueda Akinari tondijuttude kogumikku „Vihma ja kuupaiste lood”. Jaapani tondijuttudest ja nende taustast vestlesid raamatu tõlkija ja eessõna autor Rein Raud ning raamatu toimetaja Alari Allik. Katkendeid luges Kristiina-Hortensia Port.
11. novembril autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Kultuuriministeeriumi, kirjastuse „Päike ja Pilv” ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” võitjaid. Konkursi žürii koosseisus Asta Trummel, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa, Piret Niinepuu-Kiik, Jaanus Kõuts ja Katrin Reinmaa otsustas välja anda kolm võrdset auhinda ja kolm eripreemiat. Võidutööd olid Helle Kirsi ja Piret Bergmanni „Tähtsad täpid”, Kertu Sillaste „Astrid ja Ott” ja Piret Mildebergi „Notsu ja nälg”. Eripreemia pälvisid Regina Lukk-Toompere käsikirja „Kasside salajane pagaritöökoda seina sees Tallinnas” illustratsioonidega, Kadri Kiho ja Katre Eesmaa käsikirjaga „Kevadet otsimas” ning Kristi Kangilaski käsikirja „Sa oled alati hoitud” illustratsioonidega.
11. novembril oli A. H. Tammsaare muuseumis Mati Undi teemaline filmiõhtu, linastus dokumentaalfilm „Unditund”, filmile eelnes vestlus selle režissööri Maria Avdjuškoga.
12. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogus luule- ja lauluõhtu „Mari Vallisoo 65”. Mari Vallisoo luuletusi luges Tuuli Vallisoo ja laulis Andrus Hämäläinen, õhtu juhatas sisse Jüri Kaldmaa.
13. novembril esitles Aivar Kull Tartu Linnaraamatukogus oma kriitikakogumikku „Kull ja kiri”. Teda küsitles Mehis Heinsaar.
13.—21. novembrini korraldati Soomes (Turus ja mujal) festival Runoviikko, kus Eestist esinesid Luulur, Muš Nadii, Asko Künnap ja Valeri Mikor.
14. ja 28. novembril toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjandusviktoriin.
15. novembril leidis Tartus aset TarSlämm, finaali pääsesid Janar Sarapu ja Sirel Heinloo, külalisesinejaks oli Alzheimer Sex.
17. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitles kirjastus „Tammerraamat” Tartu Kirjanduse Majas Lennart Meri koguteost „Ütlemisi” (koostaja Toomas Kiho). Kõnelesid Mart Meri, Jaan Kaplinski, Urmas Reinsalu, Kaja Tael jt.
18. novembri kirjanduslikul kolmapäeval oli Kirjanike Liidu saalis eesti-soome luulekogumiku „8+8 II” esitlus. Sõna said autorid ja tõlkijad, Maarja Kangro, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Mathura, Kalju Kruusa, Asta Põldmäe, Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Mari-Liis Roos, Anniina Ljokkoi jt.
18.—25. novembrini toimus Pariisis esmakordselt „Seto nädal”, kus tutvustati traditsioonilist seto leelot, käsitööd, kombeid, köögikunsti, ajalugu, keelt ja kirjandust.
19. novembril andis Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond tõlkija René Tendermannile üle Paabeli Torni auhinna Ameerika kirjaniku Rainbow Rowelli noorteraamatu „Eleanor & Park” („Pegasus”, 2014) eestindamise eest. Auhinna nominendid olid veel Katherine Applegate’i „Üks ja ainus Ivan”, tõlkija Mario Pulver, kirjastus „Pikoprint”; Chris Riddelli „Ada Goot ja kummitushiir”, tõlkija Kadri Kalm, „Tammerraamat”; Ursula Poznanski „Erebos: see on mäng, ta jälgib sind”, tõlkija Kristina Uluots, „Tiritamm”, ja Sarah Moore Fitzgeraldi „Lootuse õunakook”, tõlkija Riina Jesmin, kirjastus „Varrak”. Auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
19. novembril kuulati A. H. Tammsaare muuseumis Johanna Rossi loengut „Kuidas feministid raamatuid loevad?” loengusarjast „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus”.novembril avati Eesti Rahvusraamatukogu kolmanda korruse trepigaleriis näitus „50 köidetud aastat”.
19.—21. novembrini toimusid Tartus restoranis „Vilde” ja Vilde Tervisekohvikus luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlused (European Poetry Slam Championship — EPSC) ning festival „Hullunud Tartu 6. Tervis”. Luule esitamise võistlustel osalesid esindajad Serbiast, Horvaatiast, Belgiast, Tšehhist, Portugalist, Eestist, Ungarist, Itaaliast, Leedust, Prantsusmaalt, Austriast, Iirimaalt, Hispaaniast, Šveitsist ja Soomest. Euroopa meistriks sai Portugali esindaja Nuno Miguel García Piteira.
Kuuendat korda toimunud interdistsiplinaarsel festivalil „Hullunud Tartu” esitasid oma loomingut Veronika Kivisilla, Contra, Krista Ojasaar, Luulur, Marko Kompus, Jan Rahman, Siim Lill, Tõnis Vilu, Erkki Luuk, Kätlin Kaldmaa, Sveta Grigorjeva, Jürgen Rooste ja Helena Läks. Väliskülalisteks olid seekord Kung Henry (Rootsi), Peter Waugh (Austria/UK) ning Raquel Lima (Portugal). Klubis „Promenaadiviis” avati kunstinäitus, kus oma loominguga olid esindatud Lemming Nagel, Einar Vene, Vano Allsalu, Anna Hõbemäe, Alar Tuul, Andrus Peegel ja Urmo Mets. Kõlas Margo Kõlari kooripala „Meie kakskümmendkaks” esiettekanne.
Meistrivõistluste programmi raames korraldati ka Peter Waugh’ juhendatud töötuba „Kõla- ja esitusluule laboratoorium” ja Raquel Lima juhendatud töötuba „Luule ja sugu”.
20. novembril esitles kirjastus „Fabian” Kirjanike Liidu saalis Mihkel Muti romaani „Kooparahvas läheb ajalukku” tõlget vene keelde (Народ пещеры уходит в историю, tõlkija Elviira Mihhailova). Õhtut juhtis Artur Laast, katkendeid raamatust luges Lidia Golovina. Sõna võtsid autor ning tõlkija ja toimetaja Olga Gretšiškina.
20. novembril oli A. H. Tammsaare muuseumis Paša Matšinovi (Paavo Matsini) romaani „Gogoli disko” („Lepp ja Nagel”) esitlus.
20. novembril esinesid Tallinnas klubis „Sinilind” 2015. aasta Poetry Slam’ide meistrivõistluste võitjad eri riikidest: Salva Soler Hispaaniast, Nuno García Portugalist, Simone Savogin Itaaliast, Ari-Pekka Kivinen Soomest jpt. Eestit esindas Jaan Luulur Malin, eraldi etteaste tegi Jürgen Rooste.
21.—22. novembrini osalesid Helsingis Mardilaadal teiste seas kirjanikud Indrek Hargla, Kristiina Ehin, Ly Seppel, Heiki Vilep, Tiit Aleksejev, Rein Raud, Kätlin Kaldmaa, Asko Künnap, Maarja Kangro ja Urmas Vadi.
23. novembril anti Tartu Kirjanduse Majas Piret Jaaksile üle Betti Alveri nimeline debüüdiauhind proosakogu „Linnalegend” eest. Teised nominendid olid Billeneeve (luulekogu „Sügis nagu lõppev suhe”), Kristjan Haljak (luulekogu „Palavik”), Eero Lattu (romaan „Kaitstud Eesti”) ja Mudlum (proosakogu „Tõsine inimene”). Žüriisse kuulusid Pille-Riin Larm, Katrin Raid, Sirel Heinloo, Vahur Afanasjev ja Indrek Ojam.
24. novembril esitleti Soome suursaatkonnas Tallinnas Olavi Paavolaineni teose „Minek ja loits” (Lähtö ja loitsu) tõlget eesti keelde, mille andis välja Eesti Keele Sihtasutus. Kõnelesid Soome parlamendi liige Erkki Tuomioja, kirjandusteadlased Toomas Haug ja Panu Rajala, kirjastaja Toomas Väljataga ja teose tõlkija Piret Saluri; tervitussõnad ütles suursaadik Kirsti Narinen.
Samas anti Piret Salurile üle sihtasutuse Viro-Säätiö poolt väljaantav Aino Kallase preemia, millega tunnustatakse eestlastest üksikisikuid või kollektiive, kellel on märkimisväärseid teeneid Eesti—Soome kultuurisuhete arendamisel.
24. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Paavo Matsin Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Gogoli disko”. Muusikat tegid Kristel Mägedi ja Barthol Lo Mejor.
25. novembri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis kandis nime „Nelikkõne: Kanadast Usbekistani. Neli raamatut, neli autorit, neli maailma”.
Tutvustati PEN-i Raamatukogu sarjas avaldatud ja PEN-iga tihedalt seotud kirjanike Goran Simići, Hamdam Zakirovi, Karen Connelly ja Sergei Zavjalovi loomingut. Esinesid Veronika Kivisilla, Kätlin Kaldmaa, Igor Kotjuh ja Pi Filimonoff.
25. novembril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Kirjandusmuuseumi ja kirjastuse „Varrak” poolt välja antud ning Kristi Metste ja Eve Annuki koostatud raamatut „Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947—1970.” Kõnelesid Urmas Sutrop, Vallo Kepp ning raamatu koostajad. Kirju lugesid Anu Lamp ja Enn Lillemets, muusikat tegi Ants Johanson. Avati Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Betti Alveri Muuseumi kogude põhjal koostatud näitus Betti Alverist ja Mart Lepikust kunstis.
25. novembril korraldas Tartu Linnaraamatukogu „Vanemuise” suure maja kohvikus „Shakespeare” noorte pop-up kirjanduskohviku, kus arutleti Carlos Ruiz Zafóni raamatu „Marina” üle. Vestlust juhtis Irina Möldre.
26. novembril esines Eneken Laanes Eesti Keele Instituudi maja II korruse saalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminaril „Raimond Kaugveri laagrikogemused kirjades ja kirjanduses”.
26. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis seminar „Kas keelata või lubada: tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni”. Ettekanded tegid Piret Lotman, Tiiu Reimo, Kristi Metste, Tõnu Tannberg, Malle Salupere, Vello Paatsi, Ilmar Kask ja Heino Mardiste.
26. novembril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all raamat „Viikingid Vínlandis. Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga”, mille on vanaislandi keelest tõlkinud Arvo Alas. Külas oli tõlkija Askur Alas, katkendi „Egilli saagast” luges Enn Lillemets ja vestlust juhtis Margit Oja.
28. novembril esines KUMU-s Luulur.
30. novembril esitleti Viru Keskuse „Rahva Raamatus” Doris Kareva raamatut „Perekonnaalbum” („Verb”). Autoriga vestles Gaute Kivistik.
30. novembril toimus Eesti Keele Instituudi maja III korruse õppesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar „A. H. Tammsaare suhetest Friedrich Nietzschega”, kõneles Mirjam Hinrikus.
30. novembril oli A. H. Tammsaare muuseumis 11. sügiskonverents „Kirjandus ja haigus”. Ettekanded tegid Reet Hiiemäe, Piret Kruuspere, Eve Annuk, Sirly Hiiemäe, Anneli Kõvamees, Maarja Vaino, Jaanus Adamson ja Toomas Haug.
Õnnitleme!
3. detsember — Rein Sander 70
14. detsember — Arvo Valton 80
15. detsember — Endel Nirk 90
60. detsember — Malle Talvet 60
70. detsember — Jüri Talvet 70
Juhan Liivi lüürikat itaalia keeles
Rooma kirjastuse „Superstripes / Gattomerlino” väljaandel ilmus äsja väike kogumik Juhan Liivi lüürilist luulet: Rondine, dove hai preso il tuo grido? (Pealkirja on inspireerinud Liivi luuletuse „Pääsuke” algusrida „Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?”.) Valimiku koostaja on Jüri Talvet. Tõlked valmisid Talveti koostöös itaalia kirjaniku, kriitiku ja kirjastaja Piera Matteiga, kes on ühtlasi kirjutanud raamatule sisuka saate-essee „Üksildus, millest jääb kaja”. Piera Mattei valgustab selles eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloolist tausta, mainib itaallaste rolli Tartu jesuiitide kolleegiumis XVI sajandi lõpus, Vello Salo panust eesti luule esmatutvustajana Itaalias, tsiteerib Kalju Kruusa luuletust (mis ilmus sama kirjastuse välja antud valimikus 2012. aastal) ning leiab lõpuks Liivi lüürikas ootamatuidki rööpjooni Liiviga samal 1913. aastal elust lahkunud itaalia luuletaja Giovanni Pascoli loomepärandiga.
Esimene „Kalevipoeg” hispaania keeles
Kirjastuse „Miraguano” väljaandel jõudis hiljuti hispaaniakeelse lugejaskonnani Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg” (Madrid, 2015, 178 lk.). Esialgu ei ole kõne all siiski F. R. Kreutzwaldi värsseepos, vaid selle lühendatud proosamugandus, mille briti entümoloog ja folklorist, Lönnroti „Kalevala” kunagine tõlkija William Forsell Kirby (1844—1912) avaldas inglise keeles juba 1895. aastal.
Kirby „Kalevipoja” hispaania keelde tõlkinud Mariano González Campo on Põhjala kultuuride parimaid tundjaid Hispaanias. Varem on ta tõlkinud muinas-skandinaavia saagasid ja fääri ballaade. „Kalevipoja” proosamuganduse nüüdne tõlge valmis Eesti Instituudi Estophilus’e stipendiumi toel.
Lisaks W. F. Kirby omaaegsele saatesõnale, kommentaaridele, kahe eesti rahvalaulu näitele (lisas) ning tõlkija eessõnale leiab lugeja hispaaniakeelsest „Kalevipoja”-raamatust eraldi vihikuna Jüri Talveti pikema käsitluse „F. R. Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg” ja selle ümberjutustus W. F. Kirby’lt”. Raamat sisaldab rikkalikku pildimaterjali — Eesti kunstnike nägemusi „Kalevipojast” läbi aegade.
Veaparandus
Paavo Kivise artiklis „Suurmeister, meister, mäng” („Looming” nr. 10, lk. 1441) tsiteeritud luuletuse ridade autor on Ernst Enno.
