1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Maailma otsa ja tagasi” tuli Kirjanike Liidu saalis kokku Kultuurkapitali 2014. aasta tõlkeauhinna nominentide vestlusring Triinu Tamme juhtimisel, kus osalesid Veronika Einberg, Kalle Kasemaa, Märt Läänemets, Carolina Pihelgas, Lauri Saaber ja Maiga Varik.
2. aprillil oli Tartu Linnaraamatukogus vestlusõhtu raamatu „Minu Tenerife. Noor pensionär” autori Mart Normetiga. Õhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.
4. aprillil tähistas Ulmeühing Tartu Kirjanduse Majas oma 20. sünnipäeva. Kõnelesid Raul Sulbi, Taavi Tuvikene, Veiko Belials, Eva Luts ja jutuvõistluse võitja Mann Loper.
4. ja 18. aprillil toimusid Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriinid.
6. aprillil oli Tartus Jakobi galeriis näitust „Pildi lugu” arutamas vestlusring raamatuillustraatorite Kristina Viina ja Marja-Liisa Platsiga.
7. aprillil peeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi ning võeti liidu liikmeiks Andres Anvelt ja Mihkel Raud.
7. aprillil jagasid Tartu Linnaraamatukogus lugemissoovitusi muusik Ants Johanson ja ajalehe „Sirp” kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm.
7. aprilli kirjanduslik teisipäev Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kandis nime „Mehed luules”, esinesid Aapo Ilves, Vahur Afanasjev, Kaur Riismaa, Tõnis Vilu ja Siim Lill.
7. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lastega kirjanik Anti Saar.
7. aprillil oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lastel külas luuletaja Contra.
8. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Kauge on ju lähedal kui kujutad end mujale” kõlasid Kirjanike Liidu saalis Kalju Kruusa tõlgitud luuletused, valiku oli teinud Vaḍḍhaka (Buddhakoda).
8. aprillil sai Tartu Linnaraamatukogus lugejatega kokku polaaruurija Enn Kaup, kelle raamatud „Armulugu Antarktikaga” ja „Imekaunis Antarktika” pärjati 2014. aasta parima reisiraamatu tiitliga.
8.—9. aprillini toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi ühisseminar „Esimene maailmasõda eesti kultuuris”. Peaesineja oli ajalooprofessor Jüri Kivimäe Toronto Ülikoolist. Teiste seas kõnelesid Tiina Kirss teemal „Suur ilmasõda eesti kirjanduses ja memuaristikas”, Tiit Hennoste — „Sõda pärast sõda: Esimese maailmasõja märgid eesti kirjanduslikus avangardis”, Luule Epner — „Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920-ndate teatris”, Enn Lillemets — „Sõda tegi mehest kirjaniku: Peet Vallaku juhtum”, Jaan Undusk — „Mälupaik sinepigaas”, Mirjam Hinrikus — „I maailmasõja allusioone Tammsaare tekstides”, Marit Karelson — „Kui lüürika ja aeg hingasid ühes rütmis: kiirus, aeglus ja igavik Johannes Semperi varasemates tekstides”.
9. aprillil avati Tallinna raamatumess Põhja- ja Baltimaade kolmanda kirjandusfoorumiga, kus sedakorda astusid üles Nordic Noir’i ehk Põhjamaade põneviku esindajad. Külalisesinejateks olid Leena Lehtolainen (kirjanik, Soome); Vigdis Hjorth (kirjanik, Norra); Kerstin Bergman (krimikirjanduse ekspert, Rootsi krimiakadeemia sekretär); Bo Tao Michaëlis (kirjanik, kirjanduskriitik, Taani Krimiakadeemia liige); Nils Sakss (kirjanik, Läti); Árni Þórarinsson (kirjanik, Island). Eestit esindasid Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ja Jaan Martinson.
9. aprillil korraldati Tartu Linnaraamatukogus kohtumine Tartu lastekirjanikega ja kirjanduslik otsimismäng õpilastele. Külas olid Reeli Reinaus, Lehte Hainsalu, Tiia Kõnnussaar, Siiri Laidla ja Heiki Vilep.
9. aprillil toimus Tartu Linnaraamatukogus luuleõhtu „Sellist maailma ma tahangi”. Esinesid Kaur Riismaa, Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste, kaasa lõid muusikud Kristel Mägedi ja Vootele Ruusmaa.
9. aprillil oli Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus kirjandusõhtu „Loodusest, lootusest, ajast ja armastusest”. Lugusid jutustas Küllike Veede, luulet luges Raul Veede, laulis ja musitseeris Alar Randoja.
10. aprillil tuli Eesti Kirjanike Liidu saalis kokku Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, kus kinnitati põhikirja muudatused.
10. aprillil peeti Soome Instituudi ruumides Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastakoosolek. Järgnes vestlusring piibli tõlkimisest, kus kõnelesid Toomas Paul ja Tauno Ernits, vestlust suunas Triinu Tamm.
13. aprillil toimus Londonis Hospital Club Oak Room’is seminar Estonia — Small Country, Thinking Big. Publiku ees vestlesid kirjanik Mihkel Mutt ja endine BBC ajakirjanik Rosie Goldsmith. Seminar korraldati Londoni raamatumessi eel ja London Book and Screen Week’i raames.
14. aprillil leidis Tartu Kirjanduse Majas aset Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolek. Siret Paju pidas ettekande 2014. aasta draamatekstidest, Mari Peegel tegi proosaülevaate, Tõnis Hallaste kõneles lastekirjandusest ning Agnes Neier ja Joosep Susi luulest.
14. aprillil oli Londoni raamatumessi ajaloos esmakordselt seminariprogrammis eestlaste korraldatud üritus Mice in the Wind: Authors in the Totalitarian Regime and a Life Thereafter (Hiired tuules: Autorid totalitaarse režiimi ajal ja elu pärast seda). Vestlesid ajakirja „Looming” peatoimetaja Mihkel Mutt ja „The Economisti” ajakirjanik Edward Lucas.
15. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Laula, laula, pappi! ehk 800 aastat Eesti epigrammi” lugesid eesti epigramme Veiko Märka, Piret Jaaks, Jaak Urmet ja Olavi Ruitlane.
15. aprillil korraldati Tartu Linnaraamatukogus seitsmeteistkümnes algupärase lastekirjanduse päev, teemaks „Pingekohad laste- ja noortekirjanduses”. Kirjanduspäeval esinesid Jan Kaus, Andres Org, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Piret Päär, Triin Lees, Kristel Leesmend, Teele Tamm, Mare Müürsepp, Mari Niitra ja Kai Karell.
15. aprillil esines Doris Kareva Pariisis Prantsuse PEN-klubis. Oma tõlkeid tema luulest esitasid Jean-Luc Moreau ja Antoine Chalvin.
15. aprillil oli Tartu Kirjanduse Maja lokaalis „Arhiiv” TarSlämm, mille võitsid Solveig Lill ja Pirrukakese Maailmakeseke.
21. aprilli kirjanduslikul teisipäeval „Linnaromantika” Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” lugesid oma luulet Jüri Kolk, Joanna Ellmann ja Kelly Turk.
22. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Tuulik 150. Üksinda kahe eest” rääkis Ülo Tuulik oma vennast Jürist, Abruka lugudest, kultuuri ja kirjanduse koduvetest ja avamerest. Muusika ja sõnaga lõid kaasa Rein Orn ja Tõnis Kipper.
23. aprillil, raamatu ja roosi päeval anti Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus üle esimene Tartu linna lastekirjanduse auhind (Lapsepõlve auhind). Auhinna võitis Kairi Look raamatuga „Peeter, sõpradele Peetrike” („Tänapäev”). Auhinnale kandideerisid 2014. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute autorid. Nominendid olid Kairi Loogi kõrval Maris Sööt, raamat „Isaga kahekesi” („Pegasus”); Juhani Püttsepp, „Liulood” („Dolce Press”); Piret Raud, „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” („Tänapäev”); Indrek Koff, „Koju” („Härra Tee ja proua Kohvi”). Auhinda rahastab Tartu linn, väljaandmist korraldavad Tartu Linnaraamatukogu ja Mänguasjamuuseum, žürii tööd juhtis Anti Saar.
24. aprillil korraldas Eduard Vilde muuseum koostöös Eesti Kirjanike Liiduga Eesti Kirjanike Liidu saalis konverentsi „Tokerjad hääbuvad, Vilde jääb”, millega tähistati Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva. Tervituskõne pidas Rein Veidemann, ettekanded tegid Pille-Riin Larm, Riho Saard, Livia Viitol, Anneli Kõvamees, Jaanus Vaiksoo, Elle-Mari Talivee ja Jason Finch, Kairi Tilga, Jan Kaus, Jaak Valge. Kirjanduskava Vilde tekstidest esitasid Jan Kaus ja Indrek Koff, keda saatsid klaveril Anu Randma ja viiulil Helen Västrik.
24. aprillil oli Tartus Supilinna kirjandusõhtu, kus esinesid Mika Keränen, Urmas Vadi, Indrek Hirv, Mehis Heinsaar ja Kristiina Ehin.
25. aprillil esitleti Haapsalu õudusfilmide festivali raames kohvikus „Raamat” Indrek Hargla triloogia „Süvahavva” teist osa „Teine suvi” („Varrak”). Autoriga vestles Jüri Kallas.
25. aprillil toimus Tartus SuppSlämm, mille võitis Heilo Aadla.
27. aprillil tähistati Nõmmel Tuglase majas ajakirja „Looming” 92. aastapäeva. Anti kätte „Loomingu” preemiad 2014. aastal ilmunud kaastööde eest ja „Loomingu Raamatukogu” preemia. Eda Ahi pälvis preemia luuletustega („Looming” nr. 1 ja 10), Leon miniatuuridega (nr. 2 ja 10), Piret Kuusk artikliga „Madis Kõiv ja füüsika” (nr. 12), Priit Põhjala kirjutisega „Sõdurimärkmikust” (nr. 6) ja Janika Kronberg arvustusega „Pühendunud kriitik” (nr. 7). „Loomingu Raamatukogu” preemia läks Hendrik Lindepuule, kes tõlkis poola keelest Bruno Schulzi raamatu „Kaneelipoed” (nr. 24/25). Sõna võtsid „Loomingu” peatoimetaja Mihkel Mutt, „Loomingu Raamatukogu” peatoimetaja Triinu Tamm ja laureaadid.
28. aprillil lugesid Tartu Kirjanduse Maja lokaalis „Arhiiv” Hando Runneli luulet Villem Varik, Siim Lill ja Jaan Malin. Muusikat tegi Indrek Mällo.
29. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitasid Jan Kaus, Anu Randma, Helen Västrik ja Indrek Koff Kirjanike Liidu saalis kirjanduslik-muusikalise kava „Vilde teekonnad” klassiku loomingust.
29. aprillil korraldas Tartu Linnaraamatukogu TÜ kunstimuuseumis noorte pop-up kirjanduskohviku, kus räägiti Rick Riordani raamatust „Percy Jackson ja Välguvaras”. Vestlust juhtis Irina Möldre.
30. aprillil tähistati Alatskivil Juhan Liivi 151. sünniaastapäeva. Liivi Muuseumis kuulutati 37. Liivi luuleauhinna laureaadiks Jüri Kolk luuletusega „Arno apooria” („Vikerkaar” 2014, nr. 12). Avati kaks näitust: „Liivi mängides” Liivist ja tema loomingust teatrilavadel (koostaja Piret Jaaks) ja koolinoorte fotovõistluse „Ilus ta ei ole” töödest. Üles astusid Aarne Soro ja Jaan Pehk.
30. aprillil esitles Vahur Afanasjev Tartus klubis „Promenaadiviis” oma luulekogu „Tünsamäe tigu” (väljaandja Tartu NAK). Lisaks autorile astusid üles Kristel Mägedi, Kaur Riismaa, Jaan Pehk, Aapo Ilves jt.
30. aprillil võeti Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse alla Deborah Moggach’i raamat „Parim hotell terves Indias”, külas oli Katrin Alekand ja vestlust juhtis Tiina Sulg.
EESTI MUINASJUTUD HIINA TEADUSAJAKIRJAS
Kolm eesti muinasjuttu (Matthias Johann Eiseni „Sandi õnnistus”, Juhan Kunderi „Hundi loomine” ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Helde puuraiuja”) ilmusid Jüri Talveti saatesõnaga Hiina mainekas tõlkekirjandusajakirjas „Yilin” (5, 2014). Inglise keele vahendusel on need valimikust The Piper. A Selection of Estonian Fairy Tales (koostaja Jüri Talvet, Tallinn, 1987) tõlkinud hiina draama- ja teatriuurija Chen Dahong, kes 2013. aasta sügissemestril viibis külalisteadurina Tartu Ülikoolis.
