29. aprillist 3. maini osales Luulur Hannoveris I rahvusvahelistel Slam Poetry päevadel „Mach Worte”.
5. mail peeti Tartu Kirjanduse Majas kultuuriklubis „Arhiiv” TarSlämmi finaal. Külalisesinejaks oli belgia luuletaja Jee Kast. Publik tunnistas parimaks Siim Lille, žürii (Kristiina Ehin, Jüri Lumiste, Luulur) lemmik oli Katrin Pärn.
7. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Tõlkija hääl” osalesid vestlusringis Kultuurkapitali 2013. aasta tõlkeauhinna nominendid Veronika Einberg, Ilona Martson ja Leena Tomasberg, vestlust juhtis Heli Allik.
7. mail toimus Euroopa Komisjoni ja Eesti PEN-i korraldatavate kirjanduskohvikute raames Tšehhi õhtu. Tšehhi kirjandusest rääkisid tõlkijad Küllike Tohver ja Indrek Koff. Muusikat tegi Andrus Rannaääre.
8. mail oli Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolek, kus liidu liikmeks võeti Gregor Elm, Kadri Hinrikus ja Imre Siil ning arutati jooksvaid küsimusi.
8. mail kohtus Eesti Rahvusraamatukogus lugejatega Katja Petrowskaja ja esitas katkendeid oma romaanidest.
8. mail esitleti Adamson-Ericu majamuuseumis Tallinnas Eeva Pargi luulekogu „Oda jälg õhus” („NyNorden”) ja selle juurde kuuluvat Helin-Mari Arderi CD-d „Öö valgus” Eeva Pargi sõnadele.
9. mail esitles kirjastus „;paranoia” Tallinnas kultuuriklubis „Kelm” Läti autori Jelena Glazunova raamatut „Plasma”, Kolumbia juurtega Exatikoni „Hüpofüüsi Galaktikat”, Kiwa ja Mihkel Kleisi eksperimentaalset reisiromaani „Lennuki kõrval toas” ning Celer Tambre koostatud teatmeteose „Kõigi olemasolevate bändide nimekiri” 1. osa.
9. mail toimus Helsingis SKS-i peosaalis teistkordne Aino Kallase nimepäeva tähistamine. Oma suhetest Aino Kallase loominguga rääkisid Laura Honkasalo, Ville Hytönen ja Kätlin Kaldmaa. Ulla-Maija Peltonen kõneles Aino Kallase ja Soome PEN-i arhiivist. Päeva juhtis Soome PEN-i president Sirpa Kähkönen.
12. mail oli Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslik esmaspäev „„Vile” ehk põnevaid peatükke Tartu vaimuelust”. Luuleklubist „Vile” rääkisid kunagine klubi juht Henn-Kaarel Hellat ja teised kunagised liikmed. Õhtut juhtis Piret Viires, esinesid Taive Särg, Reet Tens, Ene Paaver, Ene Eisenberg-Lundquist, Jaanus Järs, Piret Meier, Kauksi Ülle, Kalle Müller, Jaan Malin, Janika Kronberg, Helle Luik, Peep Pedmanson, Renna Ali ja Neeme Kahusk.
13. mail esinesid Paul-Eerik Rummo ja Urmas Lattikas Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslikul teisipäeval kavaga „Saja-aastane tänapäev”.
14. mai kirjanduslik kolmapäev „Küüslaugu neliteist küünt” Kirjanike Liidu saalis oli pühendatud luuletõlke ajakirja „Ninniku” 14. numbrile. Esinesid Kristjan Haljak, Kalju Kruusa, Marianne Lind, Elvi Nassar, Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Sveta Grigorjeva ja Eda Ahi.
15. mail peeti Tartu Kirjanduse Majas Lembit Kurvitsa 60. sünnipäeva. Esinesid Kalev Kudu ja Peeter Volkonski.
16. mail oli Tartu Kirjanduse Maja Krüptis ettekandekoosolek „Afekt > < efekt”, kus kõnelesid Epp Annus, Neeme Lopp, Tõnis Kahu, Andrus Laansalu, Aune Ainson, Maria Rõhu, Toomas Lott, Hent Kalmo, Kaja Pae ja Eik Hermann.
16. mail juhtisid Toomas Liivamägi ja Mart Velsker Tartus Karlova linnaosas ringkäiku „Kirjanduslik Karlova”. Ringkäigu järel toimus Eha 31 aias „Eharoosa kirjandusõhtu”. Esinesid Rauno Kivi, Lauri Teder, Anti Saar, Aare Pilv, Tõnis Vilu, Hasso Krull, Lauri Pilter, Berk Vaher, Katrin Pärn, Carolina Pihelgas ja Luulur.
17. mail avati Eesti Kirjandusmuuseumis muuseumiöö raames näitus „Tähetõrvajad”, tutvustati näitusi „Ajas tagasi. Säravaid arhiivileide” ja „Kahel pool piiri: paralleelid ja vastandid” ning ettekannetega astusid üles Sirje Olesk („Öös on Mati Unt”) ja Janika Kronberg („Meie tähed, võõras taevas”).
20. mail toimus Tartu Kirjanduse Majas neljas õhtu sarjast „Ei saa me läbi Lätita”. Eduards Veidenbaumsi luulekogu „Mind ärge lugege” („Ji”) esitlesid tõlkija Contra ja Guntars Godiņš.
21. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Tuhandevärvine kivi” lugesid Kirjanike Liidu saalis oma luulet hindi ja inglise keeles hindu kunstnik ja kirjanik Teji Grover ja filosoof Rustam Singh. Eestikeelseid tõlkeid luges Doris Kareva, muusikat tegid Krista Citra Joonas ja Jaak Johanson.
22. mail Riias Läti Välisministeeriumis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutasid välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs välja Läti ja Eesti välisministeeriumide 2013. aasta tõlkeauhinna laureaadi. Kolme nominendi (Guntars Godiņš, Maima Grīnberga, Livia Viitol) hulgast pälvis selle tõlkija ja luuletaja Guntars Godiņš Artur Alliksaare luulekogu „Päikesepillaja” tõlke eest.
22. mail rääkis Paul-Eerik Rummo Kloostri Aidas, Theatrumi eeskava „Liiv. Liiv. Liiv” raames Juhan Liivist ja eestluse enesestmõistetavusest.
23. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Tartu Ülikooli ajaloolaste ja muuseumi kirjandusuurijate ühine tööseminar „ENSV kultuur Hruštšovi ajal”. Avasõnad ütles Sirje Olesk, ettekandeid tegid Tõnu Tannberg, Mariliis Hämäläinen, Sirje Olesk, Aigi Rahi-Tamm, Tiit Lauk, Tiina Saluvere, Johanna Ross ja Janika Kronberg. Marin Laak esitles Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt ilmunud kogumikku „Kirjanduspärand kultuuriloos: artikleid ja uurimusi 2008—2014” (koostajad Marin Laak ja Sirje Olesk) sarjast „EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost”.
27. mai kirjanduslikul teisipäeval tutvustas (:)kivisildnik Tartu Kirjanduse Majas kirjastuse „Ji” uusi raamatuid: Kauksi Ülle romaani „Ülim tõde”, Mihkel Kunnuse raamatut „Roheline süü”, Contra tõlgitud Eduards Veidenbaumsi luulekogu „Mind ärge lugege”, Margo Vaino luulekogu „Tee on auklik” ja Jüri Kolgi jutukogu „Teisipäevamaa”, (:)kivisildniku valikkogu „100% (:)kivisildnik” ja eri autorite kogumikku „Elavate surnute antoloogia”.
27. mail esitleti Eesti Suursaatkonnas Helsingis Tõnu Õnnepalu romaani „Mandala” tõlget soome keelde. Autorit ja tõlkijat Raija Hämäläinenit intervjueeris Juhani Salokannel. Samas luges Raija Hämäläinen luuletusi enda tõlgitud Ene Mihkelsoni soomekeelsest kogust Torni. Mõlemad teosed ilmusid kirjastuselt „Basam Books”. Üritus kordus Tuglase Seltsi ja Eesti Instituudi kirjandusõhtul Villa Kivis, kus intervjueerijaks oli Hannu Marttila ja muusikat tegid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.
28. mail loeti Eesti Draamateatri Esimese lugemise sarjas Peeter Sauteri näidendit „Riidepuud”. Lugesid autor, Tõnu Õnnepalu, Pääru Oja ja Piret Krumm, lavastajana juhendas Aleksander Eelmaa.
28. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Õpilane lahkub koolist” kanti Kirjanike Liidu saalis ette VHK teatrikava, mida juhendas Tõnis Rätsep.
28. mail oli Tartu Kirjanduse Majas järjekorras kolmas ulmekirjanduse õpituba, kus tegid kaasa Maniakkide Tänav ja Iti Tõnisson.
29. mail toimus Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas kirjanduskohvik noortele, kus vaatluse all olid John Greeni raamat „Süü on tähtedel” ja David Hilli „Näeme veel, Simon”. Vestlust juhtisid Annika Aas ja Maila Jürgenson.
Õnnitleme!
3. juuni — Olaf-Knut Utt 85
18. juuni — Jaak Sarapuu 75
22. juuni — Ann Alari 60
30. juuni — Inna Feldbach 60
Estica
Madridi kirjastus „Xorki” andis uuesti välja valimiku Hella Aarelaiu, Esther Bartolomé Ponsi ja Albert Lázaro-Tinauti tõlgitud eesti muinasjutte Cuentos tradicionales estonios (2014). Jüri Talveti koostatud raamatusse on võetud 8 juttu M. J. Eisenilt, 11 Juhan Kunderilt, 7 F. R. Kreutzwaldilt ning lisaks kolm setu muinasjuttu. Esmakordselt ilmus valimik 1990. aastal Tallinnas kirjastuse „Perioodika” väljaandel. Nüüdne uustrükk sisaldab koostaja pikema saatesõna. Raamatu piltide autor on sedakorda noor hispaania kunstnik María de Prada.
Veaparandus
„Loomingu” nr. 5 kroonikarubriiki on sattunud kahetsusväärne viga — 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis Aino Suitsu „Päevaraamatu” esitlusel ei kõnelnud tõlkija Piret Saluri, vaid kaastõlkija Anu Saluäär.
Täpsustus
Tõlkija Livia Viitol juhib toimetuse tähelepanu ebatäpsusele Peeter Sauteri luuleülevaates (nr. 3, lk. 388). Valts Ernštreitsi tõlkeluulekogu „Nagu lumehelbed talvel…” sisaldab 30 teksti paralleelselt eesti ja läti keeles, millele on lisatud 6 teksti eesti ja liivi keeles.
