1. aprillil anti Tallinna Keskraamatukogus üle „Järje Hoidja” auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Marss Marsile” eest.
2. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Bristol oma teost „Miljon soovi”, autoriga vestles Raili Marling, õhtut juhtis Leo Luks.
3. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Õhtupoolik Vanapaga” tähistati Andrus Vanapa 100. sünniaastapäeva. Üles astusid Jan Kaus, Indrek Mesikepp, Igor Kotjuh, Zoja Mellov, Paul Laasik ja Joosep Laasik. Musitseerisid Helin-Mari Arder ja Jaan Pehk, õhtut juhtis Hardo Pajula.
3. aprillil toimus Tartu loodusmajas käole pühendatud kirjandus- ja folklooriõhtu „Käol ei ole käppi”. Kõnelesid Mall Hiiemäe, Elle-Mari Talivee, Veronika Kivisilla ja Jaanus Elts.
3. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega Tiia Kõnnussaar.
5. aprillil tähistati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Asta Põldmäe 80. sünnipäeva. Juubilari tervitasid Rein Veidemann, Tiit Aleksejev ja Doris Kareva, loeti ette katkendeid raamatust „Talvine teekond”. Musitseerisid René Soom, Siim Selis, Lidia Aleksandra Põldmäe, Liivi Põldmäe, Gustav Elias Põldmäe, Georg Pärtel Põldmäe, Helen Põldmäe ja Hando Põldmäe.
5. aprillil toimus Viljandi Linnaraamatukogus Paavo Matsini romaani „Death Café” esitlus. Autoriga vestles Berk Vaher.
8. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Lauri Sommer.
9. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Heidi Iivari oma luulekogu „Meidän suvun miehet. Meie suguvõsa mehed”. Autorit usutles Siim Lill, musitseeris Karl Kruuse. Raamatut esitleti ka 24. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval, kus autoriga vestles Kai Aareleid.
9. aprillil esitles Piret Jaaks Haapsalu raamatukogus oma romaani „Taeva tütred”. Autoriga vestles Imbi Paju.
9. aprillil soovitasid Tartu Linnaraamatukogus lugemist Jaak Tomberg ja Johanna Ross.
10. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles Jelena Skulskaja antoloogia „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes” viiendat köidet. Luulet esitasid teatristuudio Poeesia Sõpruskond õpilased, autoritest astus üles Hasso Krull.
10. aprillil esitleti raamatupoes Biblioteek Austria kirjaniku Cornelia Travniceki romaani „Ketsid”. Tõlkija Madli Orase ning toimetaja Tiiu Relvega vestles Elsbeth Hanna Aarsalu.
10. aprillil kohtus Pärnus Koidula muuseumis lugejatega Mehis Heinsaar.
10. aprillil toimus Tartu Linnaraamatukogus algupärase lastekirjanduse päev. Ettekandega esinesid Andrus Org, Mari Niitra, Triin Lees, Jaanika Palm, Siim Lill, Ave Mattheus, Krista Kumberg, Helin Puksand, Lille Roomets, Liina Vagula, Kadi Lukanenok.
11. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus üritus sarjast „Kirjanikud keskpunktis”, kus vestlesid Gert Kiiler ja Martin Algus.
12. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti Joonas Kollo romaani „Tilk tõrva tulevikku”. Autoriga vestles Veiko Belials.
12. aprillil esitleti Budapesti raamatupoes Írók Boltja luulekogumikku „Hét nyelven beszelünk. We Speak the Same Language”, teiste autorite seas astus üles Jaan Malin.
12. aprillil tähistati Tallinna Keskraamatukogus noortekirjanduse päeva. Autasustati konkursi „Noor loeb” võitjaid, toimus vestlusring, kus osalesid Sass Henno, Ene Sepp, Kätti Sau, Triinu Klein, vestlust juhtisid Lola Sarekanno ja Ingel-Ethel Kanistik. Robert Kurvitzaga vestles Piret Tänava. Samuti esitleti Cornelia Travecki romaani „Ketsid”, raamatust kõnelesid Madli Oras, Hanna Linda Korp ja Saara Liis Jõerand.
Kännukuke raamatukogus esines Maniakkide Tänav, Pirita raamatukogus Katariina Libe, Pääsküla raamatukogus Ketlin Priilinn ning võõrkeelse kirjanduse osakonnas Eia Uus.
16. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus Eesti Kirjanduse Seltsi 2023. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolek. Maria Esko andis ülevaate proosast, Elisa-Johanna Liiv luulest, Anneli Saro näitekirjandusest, Ave Taavet kirjanduskriitikast ja Jaanika Palm lastekirjandusest. Õhtut juhtis Toomas Liivamägi.
17. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles (:)Kivisildnik oma 100. teost „(:) sõnumid eridanose jõelt”, esines ka Lehto-Tarmo Nuut.
17. aprillil toimus Tartu Ülikooli botaanikaaias loodusluuleõhtu, kus esinesid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik.
17. aprillil kohtusid Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Urmas Vadi ja Piret Põldver. Karlova-Ropka harukogus esines David Vseviov.
18. aprillil toimus Aparaaditehase Armastuse saalis üritus „Luule erinevates varjundites”, vestlustes osalesid Jüri Kolk, Krista Ojasaar, Maarja Kangro, Reijo Roos, Elo Viiding, Siim Lill, Rebekka Lotman, Berk Vaher, Sigrid Salundo, Mihkel Kaevats ja Elisabeth Heinsalu. Ürituse korraldas Tartu Noorsootöö Keskus.
18. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus lugejatega Tiina Laanem.
19. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Arhiivraamatukogu 115. ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 95. sünnipäevale pühendatud ettekandepäev „Aegade aarded”, kus anti üle Arved Viirlaiu nimeline kirjandusauhind, mille pälvis Kuido Merits romaani „Tsaari ulaan” eest.
19. aprillil tähistas ajakiri Hea Laps Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis 30. sünnipäeva.
19. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidus tõlkijate sektsiooni aastakoosolek. Ülevaate aastast andis Ilona Martson, James Joyce’i „Ulyssese” tõlkimisest kõneles Paul-Eerik Rummo.
22. aprillil esitles Sofi Oksanen Viru keskuse Rahva Raamatus oma raamatut „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”. Autoriga vestles Keiu Virro. Raamatut esitleti 23. aprillil ka Tartu Ülikooli Von Bocki majas, kus autoriga vestles Leena Käosaar.
23. aprillil tähistati festivali Prima Vista eelsündmusena Tartus raamatu ja roosi päeva. Tartu Ülikooli raamatukogus peeti raamatulaata, Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes jagasid raamatusoovitusi Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Sealsamas esitleti ka Anete Kruusmäe teost „Minu Lasnamäe”. Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus oli külas Mari Laan, temaga vestles Linda Jahilo. Kirjanduslikul teisipäeval esitasid kultuuriklubis Salong oma loomingut Anti Saar, Berit Kaschan ja Silvia Urgas. Ühtlasi kuulutati välja debüüdiauhinna „Esimene samm” laureaat Anastassia Kuznetsova, kes pälvis preemia Värskes Rõhus nr 82 ilmunud proosaloomingu eest.
23. aprillil kuulutati välja Tartu lastekirjanduse auhind, mille pälvis Grethe Rõõm raamatu „Kaarnapuu” eest. Teised nominendid olid: Margus Haav, „Hundiema ühepajatoidu saladus”; Mika Keränen ja Contra, „Herta, löö siseküljega!”; Jana Maasik, „Kummituste peatänav” ning Mari Teede, „Ingmar ja meri”. Žüriisse kuulusid Tiia Kõnnussaar, Kirsti Läänesaar, Marge Pärnits, Britta Põldma ja Kadriliis Karu.
24. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu viis uut liiget.
24. aprillil kohtusid Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus lugejatega Jelena Skulskaja ja Igor Kotjuh.
25. aprillil esinesid kultuuriklubis Promenaadiviis Piret Põldver ja Jüri Kolk.
25. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus Austria kirjaniku Karin Peschka autoriõhtu. Tervitussõnad ütlesid Katrin Riisalu ja Peter Mikl, autoriga vestles Aija Sakova.
26. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 242 EKL-i liiget. Aruandega esinesid EKL-i esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, tegevjuht Marko Levin ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKL-i eestseisuse ja juhatuse 2023. aasta aruande, 2023. aasta majandusaruande ja 2024. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Ingrid Velbaum-Staub, Jaan Malin, Hasso Krull, Toomas Raudam, Piret Viires ja Øyvind Rangøy.
Toimusid esimehe valimised. EKL-i esimeheks valiti nelja kandidaadi (Maarja Kangro, Janika Kronberg, Asko Künnap, Märt Väljataga) seast 95 häälega Maarja Kangro.
26. aprillil esitleti raamatupoes Rüütel & Matilda Gili Haimovichi valikkogu „Kõhklev päike”. Autoriga vestles Mathura.
27. aprillil tähistati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses ajakirja Looming 101. sünnipäeva ning anti üle ajakirjade Looming ja Loomingu Raamatukogu aastaauhinnad. Loomingu aastaauhinna pälvisid Maarja Kangro luuletustega (nr 12), Meiu Münt novellidega „Moosipallid” ja „Crying game” (nr 2 ja 10), Elle-Mari Talivee ja Marin Jänes artikliga „„Kirjaniku teekond 1905–1917” (nr 4), Mihhail Trunin arvustusega „Ma tahan, et aeg hakkaks jälle voolama ehk Kadunud aega otsimas” (nr 9) ja Aliis Aalmann novelliga „Mina ei käinud siis veel koolis” (nr 6). Loomingu Raamatukogu auhinna pälvis Kadri Jaanits Jari Järvelä romaani „Kahele poole koske” tõlke eest (nr 16–18). Esitleti ka kogumikku „Midagi peaks hakkama juhtuma. XXI sajandi eesti kirjandus”.
27. aprillil toimus Põhjala tehase Sepikoja galeriis rahvusvaheline luuleslämm, kus teiste seas astusid üles 2023. aasta luuleslämmi maailmameister Lady La Profeta Kolumbiast ning Euroopa meister Joonas Veelmaa.
30. aprillil tähistati Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva konverentsiga „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel”. Ettekandega esinesid Jüri Talvet, Liina Lukas, Mart Velsker, Ene-Reet Soovik, Rahel Ariel Kaur, Saara Lotta Linno, Joonas Hellerma ja Tanar Kirs. Kuulutati välja Juhan Liivi luuleauhind, mille pälvis Kruusa Kalju luuletuse eest „Ära hommikul päri” (Looming 2023, nr 10). Alatskivi lossi sõiduhobuste tallis toimus Pärt Uusbergi autorikontsert.
30. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitleti Andrei Belõi romaani „Peterburi”. Teosest vestlesid Erle Nõmm, Lea Pild ja Siim Lill.
30. aprillil anti Riias Āgenskalnsi turul üle Läti kirjanduse aastaauhinnad. Eripreemia läti kirjanduse tõlkimise ja populariseerimise eest pälvis Contra.
