1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval toimus ajakirja „Akadeemia” auhinnaseminar. Ettekandega esinesid laureaadid Jan Kaus, Peeter Kaasik, Lauri Mälksoo ja Toivo Maimets. Sõna said ka tõlke- ja kunstiauhinna laureaadid Margit Juurikas ja Eva Elise Oll.
2. märtsil tähistati Eesti Teaduste Akadeemia saalis Friedebert Tuglase 136. sünniaastapäeva. Esitleti artiklikogumikku „Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson””, ettekandega esinesid Jaan Undusk, Katrin Puik, Merlin Kirikal ja Lola Annabel Kass. Konverentsi juhatas Mirjam Hinrikus, musitseerisid Uku Gross ja Tiiu Jürma. Ühtlasi anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid Piret Raud novelliga „Pink” (Edasi.org 1. VIII) ja Toomas Haug novelliga „Mustjala. Tõestisündinud lugu” („Akadeemia” nr 11). Žüriisse kuulusid Kai Aareleid, Hegely Klaus, Janika Kronberg, Kaur Riismaa ja Tauno Vahter.
2. märtsil esitleti kultuuriklubis Salong Sei Shōnagoni raamatut „Padjamärkmed”. Tõlkija Alari Allikuga vestlesid Kairi Jets ja Kristina Viin. Tekstikatkeid lugesid Liine Palu, Saara Liis Jõerand, Piret Tänava ja Saara Lotta Linno.
2. märtsil toimus kirjanike liidu musta laega saalis Eesti-Ukraina dokumentaalfilmi „Sõda ja puuhobune” linastus.
3. märtsil toimus Tallinna Keskraamatukogu luuleklubi, virtuaalsel kohtumisel esines Aliis Aalmann.
3. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogus kirjanduskohvik, kus oli arutluse all Berndt von Stadeni „Mälestusi kadunud maailmast” ja baltisaksa kirjandus. Tõlkija Hanna Milleriga vestles Linda Jahilo.
3. märtsi kirjanike liidu noorte neljapäeval toimus novelli kirjutamise töötuba.
5. märtsi kirjanike liidu lastekal „On ÜKS” esitles Sandra Heidov oma raamatut „Minu robot”.
7. märtsil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi ja võeti vastu uued liikmed Märt Läänemets ja Markus Väin.
7. märtsil toimus Tuglase Seltsi 40. aastakoosolek, kus valiti viis uut auliiget: Sirje Olesk, Anja ja Juhani Salokannel, Seppo Zetterberg ja Tapio Mäkeläinen.
8. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Jüri Talvet oma kaheköitelist tõlkeluulekogu „Valitud tõlkeluulet (1970–2020)”. Luulet lugesid kirjandusringi Ellips liikmed ja kirjanduse õppejõud, musitseeris Indrek Kruusimaa.
9. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esitles Mart Kangur oma raamatuid „Armkude” ja „Kellegi teisena”. Autoriga vestles Alari Allik, tekste luges Voldemar Arder, musitseeris Kadri-Ann Sumera.
9. märtsil tähistati Tartus Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva. Ettekandega esinesid Krista Aru, Arne Merilai, Janet Laidla, Jaanika Palm, Katre Kikas ja Tiit Hennoste. Avati näitus „Eesti Kirjameeste Selts 150” ning Eesti Pank esitles erikujundusega 2-eurost münti. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanduse Selts.
9. märtsil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Veiko Belials, sealsamas avati autori fotonäitus „Mõned üksikud värvid”.
10. märtsi kirjanike liidu noorte neljapäeval toimus rootsi kirjanduse õhtu.
11. märtsil esitles Mann Loper Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Inglite linn”. Autoriga vestles Mairi Laurik.
11. märtsil esitles Martin Algus raamatupoes Biblioteek oma luulekogu „Paranemine”. Autoriga vestles Maarja Pärtna.
12. märtsi kirjanike liidu lastekal „On ÜKS” esitles Kristi Kangilaski oma raamatut „Suur rüütel”.
12. märtsil toimus raamatupoes Biblioteek lastehommik, kus lugusid vestis Piret Päär.
14. märtsil toimus Hopneri majas Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäevale pühendatud konverents „Selgelt eesti keeles”. Konverentsi avasõnad ütles Janne Andresoo, ettekandega esinesid Jaak Jõerüüt, Katre Kasemets, Arvi Tavast, Emma Lotta Lõhmus, Kristel Halman, Tiit ja Maris Pruuli. Ettekandepäeva juhatas Karl Martin Sinijärv.
14. märtsil tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis ettekandekoosolekuga emakeelepäeva. Tervituskõne pidas Tõnis Lukas, ettekandega esinesid Katre Kikas ja Nikolay Kuznetsov, musitseeris Andres Roots. Anti üle Gustav Suitsu nimeline luuleauhind, mille pälvis Mart Kangur luulekogu „Armkude” eest.
15. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro oma novellikogu „Õismäe ajamasin”. Autoriga vestles Urmas Vadi, musitseeris Tõnu Kalm.
15. märtsil avati Tartu Ülikooli raamatukogus näitus „Tõlkija Mati Sirkel – Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat”.
16. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna nominendid Triin Tael, Eva Velsker, Maria Esko ja laureaat Alari Allik. Õhtut juhtis Ilona Martson.
17. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogus Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy luuleõhtu „Norraka ja eestlase sisikonnad ja südemehelistikud”.
17. märtsi kirjanike liidu noorte neljapäeval kõnelesid murdekeeltest ja -kirjandusest Contra ja Kauksi Ülle.
18. märtsil anti üle Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnad. Proosaauhinna pälvis Epp Annus romaani „Tere, Aleksander” eest, luuleauhinna Mart Kangur kogumiku „Armkude” eest ja tõlkeauhinna Alari Allik, Sei Shōnagoni teose „Padjamärkmed” eest. Žüriisse kuulusid Reili Argus, Kaja Kann, Liis Kibuspuu, Anne Lange ja Alvar Loog.
18. märtsil esitles Reijo Roos kirjanike liidu musta laega saalis oma luulekogu „kured kotkad kajakad”. Autoriga vestles Mari-Liis Müürsepp, musitseeris Matilde Kivisilla.
21. märtsil tähistati rahvusvahelist luulepäeva kultuuriklubis Salong, kus esinesid Doris Kareva, Andra Teede ja Jaan Pehk. Tallinna Keskraamatukogu tähistas luulepäeva veebiüritusega „Luule lainel”, kus esinesid Jürgen Rooste ja Kalev Vapper.
22. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Kaspar Jassa oma raamatut „Koogel-moogel”. Autoriga vestles Siim Lill.
23. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval anti üle ajakirja „Värske Rõhk” aastaauhinnad.
Luule valdkonnas sai auhinna Sanna Kartau, proosas Marta Talvet, kriitikas Johan Haldna ja vabaauhinna pälvis Gregor Kulla. Esinesid Lizzy Lethal, Kristjan Haljak ja laureaadid.
24. märtsil esitles Lauri Sommer Tampere majas oma raamatut „Toome tuled”. 30. märtsil toimus raamatu esitlus Tallinnas kirjanike liidu musta laega saalis, kus autoriga vestles Kalju Kruusa.
24. märtsi kirjanike liidu noorte neljapäeval rääkisid lavatekstidest Pääru Oja ja Jaak Prints.
25. märtsil esinesid kirjanike liidu musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule ja proosa aastaauhinna nominendid Martin Algus, Jüri Kolk, Mathura, Loone Ots, Dagmar Raudam ning proosa laureaat Mait Vaik. Õhtut juhtis Mihkel Kaevats.
29. märtsi kirjanduslik teisipäev toimus Kogo galeriis, kus ajendatult Andrés Galeano näitusest „Kadunud pilvede arhiiv” vestlesid Andres Kuperjanov ja Mare Kõiva.
30. märtsil toimus Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis vestlusõhtu „Jõel on kallas kahel pool: Jaapani kirjanduse tõlkimisest eesti keelde”. Vestlesid Alari Allik, Margit Juurikas ja Lauri Kitsnik, vestlust juhtis Kairi Jets.
30. märtsil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi ja võeti vastu uued liikmed Guntars Godiņš, Sveta Grigorjeva, Katja Novak ja Tarmo Vahter.
30. märtsil toimus kultuuriklubis Salong kirjandusringi Ellips vestlusõhtu Eva ja Indrek Koffiga.
30. märtsil esitles Berit Kaschan poes Kopli Couture oma luulekogu „Täna piisab vähesest”. Musitseeris Karoliina Kreintaal.
31. märtsil esitles raamatupoes Biblioteek Juta Kivimäe oma romaani „Suur tuba”.
31. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Ukraina luuletaja Lesja Ukrainka luule, üritusel vestlesid Raul Veede ja Tiina Sulg.
31. märtsi kirjanike liidu noorte neljapäeval esinesid Adam Cullen, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy.
31. märtsil toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis luuleõhtu, kus esinesid Maarja Pärtna ja Katariin Raska.
