PILT

Jää oma piiridesse, pilt,
ja ära purusta ta raame.
Kõik sügavused on su sees
ja kord me näha saame.

Ei ole pääsu tasapinnast,
mis ruumiline, kauge, ligi.
Kõik salaohked minu rinnast
on avalikud ometigi.

Ei, ära tükkideks end katku —
ei pane keegi enam kokku.
Me läbi hävingu ja huku
kord selles pildis saame kokku.

Jää oma raamidesse, pilt,
ja ära purusta ta piire.
Sa ilmud jälle kusagilt
ja tehes maagilisi tiire
see sinu tuum, see tulikuum,
ei põleta, vaid paitab.

See puhas, puutumatu ruum —
ta aitab.
Nüüd aitab.