7 2024

Margit Lõhmus: „Sterne”. „Värske Raamat” 23. Kultuurileht, 2019. 112 lk. Kõigepealt selline asi, et „Sternet” tuleks lugeda kaks korda. Vähemalt, kui sa tahad millelegi pihta saada. See kõlab küll veits ülbelt, ma tean, ja Thomas Mann kukuks perseli selle peale, et tema nõuet „Võlumäe” suhtes kohaldatakse mingi eesti tüdruku esimese raamatu asjus, a tegelt on…

1 Kuidas sõnastada oma taustsüsteemi, igivalmivat fooni, mis on küll kohal ja panustab kaasosalisena igasse meie teosse, aga teeb seda hägusalt, raskesti hoomatavalt, teisisõnu — õhusolevalt? Enamasti oskame tähele panna tegu ennast, esiplaanil sündivat, aga mitte tagaplaani. Veel vähem paneme tähele raami, mis on tagaplaani ümber. Ja isegi kui seda tähele paneksime, oleks selle mõju…

18. juuli 2000: Jah, olen liiga palju [„Meistri ja Margarita”] interpretatsioone lugenud ega mäleta enam, mis oli enne, mis pärast ja kus. See ongi ehk hea. Nüüd hakkasin paari kuu järel üle lugema teie doktoritööd, ja muidugi olid seal paljud vastused küsimustele, mida teile nädalavahetusel saatsin. Olin nad lihtsalt jõudnud juba ära unustada (näit isegi…

Peeter Helme: „Haakrist ja ajarelv”. Postimees Kirjastus. 200 lk. Romaani tegevus toimub 2053. aasta suvel ja sügisel peamiselt Saksamaa pealinnas Germanias ehk Suur-Berliinis, Revalis (endine Tallinn) ja Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud USA keskosas, täpsemalt endises Wyomingi osariigis, kus 1953. aastal alistusid viimased Ameerika väed. Juba algus haarab kaasa. Maale tagasipöörduva natside ruumilaevaga hakkavad Jupiteri ja asteroidivöö…

Kõne Tartu laulupeol 22. juunil 2019 Tere, armas eesti rahvas! Sada viiskümmend aastat on sellest, kui meie rahva paremad pojad siia-samasse Taara linna kokku tulivad, et end laulurahvaks laulda. Sellega raputasime endalt maha seitsmesaja-aastase orjaöö. Õieti oli see alles raputamise algus, veel õige väeti oli meie rahvuslik jõgi, mis pigemini pi-sikest ojakest meenutas, mis alles…

* Päike kaob lepiku taha. Kuused ei liiguta oksi. Tipud torgivad taevast — tulised hõõguvad piigid. Niigi on imelik olla, aga madalalt üle pea lendab kurgede viisik täiesti hääletult. Hääl on kusagil ära. Vaikus on siin. * Tilk-tilk-tilk-tilk kuuldavalt ühest anumast teise tilgutab aeg hetki. Kumb täitub, kumb kahaneb? * Laman samblal ja sirutan käe,…

Tõnu Õnnepalu: „Pariis (kakskümmend viis aastat hiljem). Mujal kodus I”. EKSA, 2019. 172 lk. Õnnepalu ei ole Pariisis esimest korda. Ega teist. Jne. Ka ei esine Pariis Õnnepalu loomingus nüüd esimest korda, ta oli „Piiririigis”, ta oli „Harjutustes”, aga ta oli ka „Raadios”, „Paradiisis”, eks ta oligi üsna igal pool, mõjuvõimas paik igal juhul. Nõnda…

Minu kooliajal räägiti palju Johannes Aavikust (1880—1973). Ta oli suur autoriteet nii meie kirjandusõpetaja Paul Viirese kui ka õpilaste silmis. Paul Viires armastas kasutada Aaviku uusi sõnu, nii verbaalselt kui kirjalikult. Mõnikord tundus tekst mõne uue sõnaga koguni võõras ja teinekord isegi naljakas. Aga kui õpetaja neid sõnu ohtralt kasutas, siis tegid seda ka õpilased.…