6 2024

        Aare Pilv: „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007—2015)”. „Tuum”, 2017. 130 lk.   Mälu   Luulekogu „Kui vihm saab läbi” üks dominante on esimene osa „Lülitid”. See on ka kõige mahukam, järgmistest pea poole pikem, ja kõne all on siin mälestused, peamiselt lapsepõlvest. Omakorda selle osa kaks kõige pikemat…

        märtsil 2017 surnud Tartu Ülikooli rector emeritus professor Peeter Tulviste oli moriturus juba mitu aastat, kannatades haiguse käes, mida laiem avalikkus ei tunne. Tema ise, olles muidu küll teatrisõber, sel teemal intervjuusid ei andnud. Lähemalt nägid tema pikka hääbumist ennekõike ta perekond ning lähimad kolleegid ja sõbrad. Viimastel publiku jaoks tehtud…

        Lugude jutustamine võib alata mitmel moel. Näiteks vormeliga seitsme maa ja mere taga, millele järgneb peategelase või tegevuskoha kirjeldus. Või sellega, et mitme maa ja mere tagant kutsutakse Tartusse kirjanikud, kes jutustavad oma loo või mitu. 2017. aastal oli kirjandusfestivali Prima Vista teemaks just toosama muinasjutuvormel ja laiemalt olid tähelepanu all…

      Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi „Elva luuletark: Karl Muru 90”. Meenutati metoodilist koolmeistrit ja eesti luule parimat tundjat — kuid nüüd juba vakatame.   Karl Muru oli meie emakeelse luule…

        Urmas Vadi: „Neverland”. „Kolm Tarka”, 2017. 352 lk.   Urmas Vadi uue romaani „Neverland” lugemise eel jäi mulle siin ja seal silma kiirhinnanguid, mis nimetasid romaani kui mitte hüsteeriliselt lõbusaks, siis vähemalt huumoriküllaseks. Kui paned veel lugemata raamatule templi „naljakas!” otsaette, või siis kaane peale, hakkab see paratamatult segama. Teiste arvamust…

    2. mail esinesid Eduard Vilde muuseumimeditatsioonil „Kevadõhtu pühitsus” Doris Kareva ja muusik Mick Pedaja.   2. mail avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus Ameerika kirjaniku Donna Tartti romaani „Ohakalind” põhjal.   2. mai kirjanduslik teisipäev Tartu Kirjanduse Majas kandis nime „Utoopiline salong: Tartu tüübid II”.   2. mail avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus, kus eksponeeritakse Siima…

        Mihkel Mutt: „Eesti ümberlõikaja”. „Fabian”, 2016. 208 lk.   Veretilgad kenal valgel raamatukaanel on eksitavad. Siin pole mingit verd, roima ega märulit, napib isegi hariliku romaani masti tegevustikku. Kuna veretilku on kolm, tuleb vägisi mõte, et ju need viitavad sellele, kuidas eestlane katsub müüa oma hingekest suuremate ja peenemate rahvaste kultuurile.…

          ILONA MARTSON: Selle intervjuu lindistus algab „Pegasuse” kohvikus. Mis on selle paiga tähendus sinu elus? Kuulud ju sellesse põlvkonda, kelle noorusajal oli see n-ö kultuskoht. LEELO TUNGAL: Eks praegu öeldakse jah, et „kultuskoht” — tookord ei kasutanud seda sõna keegi. Pärast keskkooli oli see lihtsalt üks osa minu elust. Ei…

      I. V.: „Aedniku päevik”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 139 lk.   Vanglaromaan on kindel žanr. Eks ole neid kirjutatud meil ja mujal. Paremini ja halvemini. Pikemaid ja lühemaid. Kindla žanri kirjutamisega — iseasi, kui teadlikult autor seda kirjutamise ajal muidugi tajub — on justkui selline kahetine asi, et ühelt poolt mängitakse kindlat…