6 2024

Olle Lauli: „Kuristik”. „Gallus”, 2018. 439 lk. „Kuristik” on ambitsioonikas raamat. Hõlmab suure tüki ruumi ja aega: tegevus toimub Ukrainas, Venemaal, Eestis, Ameerikas; algab aastal 1923 ja lõpp leiab aset XXII sajandil. (Tulevikuulmet siin siiski pole, järgmist sajandit jagub vaid viimasele leheküljele.) Noorimad tegelased on ehk viie-kuueaastased, kõige vanem peaks mu arvestuse järgi saja kanti…

Jan Kaplinski: „Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus”. Tõlkinud Katrin Väli ja Aare Pilv. „Verb”, 2018. 143 lk. Ei olemisel ega olematusel ole pääsu — meile ega lastele ei jää mitte midagi — tõelus on nagu mängijaga mängiv pall — see mis on meie vahel on meist tugevam minu sõnad ja mõtted on vaid häiritus tühjas ruumis…

* viie nüri tööpäeva kaugusel pikkade tüütute kraamimiste ja kokkamiste kohustusliku korraliku tüütu elu ja justnaguarmastuse taga* maal millest kõik unistavad mida igatsevad aga mida keegi pole suutnud leida elab tantsiv kuninganna selle riigi julm monarh ta on kõige ilusam kõige külmem valitseb õiglaselt aga karmilt ta uurib peeglist oma imeilusaid puhtaid näojooni ja kaunist…

7.—12. maini toimus viieteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista. Festival kandis tänavu alapealkirja „Tuleviku­muusika”, mis ärgitas mõtlema nii lähemale kui kaugemale tulevikule, aga ka minevikule ja olevikule, kultuuri ja kirjanduse rollile tulevikus ning tuleviku kujundamisel. Patrooniks oli luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull. Traditsiooniliselt oli Prima Vistal ka partnerlinna programm, mis seekord toimus juba…

Lahkunud on toimetaja, tõlkija ja kirjanduselu korraldaja Elviira Mihhailova (aastani 1969 Kravtšenko). Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961—1967). Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega „Eesti Raamat”, kus töötas aastatel…

Heli Illipe-Sootak: „Augustirebane”. „Raudhammas”, 2018, 63 lk. Looduse aastaring teksti struktureeriva nähtusena ulatub eesti kirjanduse algusaegadesse, Otto Reinhold von Holtzi lamburilooni „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa” (1817). Aastaaegade vaheldumist järgiva kompositsiooniga on näiteks ka Underi „Eelõitseng” (1918) ja mõned 1960-ndate luulekassetid. Kevade ülesäratav ja uut lootust süstiv olemus on ju paslik igasuguste…

2. mai kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu saalis esitles Andra Teede oma luulekogu „Pikad mehed, pikad elud”. Luuletusi luges Mirtel Pohla, autoriga vestles Asko Künnap, laulis Merlin Purge. 4. mail kõneldi Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopilise salongi” õhtul „Eilne maailm IV” Thomas Mannist. Rääkisid Mihkel Kunnus ning raamatupoodnikud Siim Lill ja Rauno Alliksaar. 5. ja…

Hannes Varblane: „Teise üksinduse aegu”. „Ilmamaa”, 2018. 102 lk. Selles raamatus pole ühtegi päris head luuletust. Aga kummaline, et luule on. Võiks arvata, et Hannes Varblane, see avalikult halb võõrikvend mäel, mis mureneb, on oma taarnateel valmis minema letaalse lõpuni, kuulutades vihkamiseta: Sina armasta mind! mina enam ei armasta sind! Ta on ilmavallas küllalt näinud,…

Head loomingulased ja loomingulised Sõna looming on tuletis tegusõnast looma. Sõna pärineb Toomas Haugi ettevaatliku arvamuse järgi Johannes Semperilt aastast 1918 ja läks laiemalt käibesse järgmisel aastal. Aga esimene sellenimeline kogumik ilmus anno 1920 ja kandis pealkirja „Looming I”. Kogumiku avas Henrik Visnapuu kuulus manifest „Vastne moment”, kirjutatud aastal 1919. Selle olulised loosungid viitavad nii…