6 2024

    Kui Toomas Hendrik Ilves 1984. aastal esimest korda elus Eesti pinnale astus, oli ta 31 aastat vana ja saatuse poolt märgitud mees. Tema saatuseks oli olla eestlaste riigi, Eesti Vabariigi neljas president. Talle hingemaaks ette nähtud maatükk ootas teda juba ees, ootas enda puhtaks raiujat aegade võsast ja kolhoosikorra häbist. Aga siis ei…

    Rein Veidemann: „Tund enne igavikku”. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 218 lk.   Rein Veidemanni teine romaan „Tund enne igavikku” jätkab „Lastekodus” (2003) lugejate ette astunud tegelase Andreas Wiigi sisekaemuslikke seiklusi. Tegevus toimub Tartus, kuhu Andreas on läinud oma mentori ja õpetaja Karl Mooritsa matusele. Matusetseremoonia ja sellega kaasnevate sündmuste kirjeldused vahelduvad Andrease ülikoolipäevil…

    Viies Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 29. maist 2. juunini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, kohvikutes, raamatupoodides, tänavail ja parkides. Festivali eelsündmusena esitati 28. mail Draamateatris Esimese lugemise sarjas Madis Kõivu „Keskmängu­stratee­gia“. Festival algas Kirjanike Majas 29. mail traditsiooniliselt Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturientide lavakavaga „Jodok saadab tervisi” (juhendaja Tõnis Rätsep).[1] Samal õhtul pakuti ka luulekohvikute…

    * Pidavat istuma välikohvikus, nagu oodates, ei tellivat kohvi, ei õlut. Vist ei tahtvat ei erksust, ei uimasust.   Vabandust, aga meil siin ei tohi niisama istuda. Vabandust, sel juhul palun klaas vett.   Pidavat lonkshaaval pigistama tarbetut vett enda sisse, lonkshaaval palveid lugedes kõrbeloomade eest.   * Kerge ja kibe. Õitsvad puud…

    Pilt puuvõra tihkest varjukuplist ning vanamehest, kes istus punutud põhjaga köögitoolil selle musta varju veerel, kaheraudne süles, kõrvetati kitsast seinapraost õuelepiiluja pilku otsekui tätoveering. Õhk oli kuum ja täiesti liikumatu. Ainus, mis liikus, oli vanamehe pruunis sandaalis üle põlve tõstetud jalg, mis just nagu kehast eraldi eksisteerides rammusa rohelise rohu kohal lõdvalt üles-alla…

      Aleksander Müller, passi järgi Aleksander Müller-Mölder sündis 1947. aastal Tartus. Tartus õppis ta ka mitmes koolis, muuhulgas kaks aastat tollases TRÜ-s psühholoogiat. On neid, kes seostavadki teda ennekõike Tartuga, aga võib-olla veel rohkem neid, kes seostavad Tartut ennekõike just Mülleriga. Muusikuna oli Aleksander Müller ehk lihtsalt Mülleri Sass legend juba eluajal ja…

    Katrin Väli: „ktrn”. „Kite”, 2013. 66 lk.   olen see mina? ei ole erilist tähtsust (Lk. 49.) 1978. aastal debüteeris neli tänini aktuaalset poetessi — Doris Kareva, Katre Ligi, Ene Mihkelson ja Katrin Väli. Nagu on erinevaks kujunenud nende luuletajatee, erinevad nende käekirjadki, ometi täheldati kohe esikteoste järel ka nelja naisluuletaja ühisosa —…

    „Täiskui: Andres Ehin. (Studia litteraria Estonica 12)”. Koostaja Arne Merilai. Toimetaja Ele Süvalep. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. 440 lk.   Andres Ehini aeg on käes. Ehini on üles leidnud noored inimesed, kellele tema tekstidest on saanud omamoodi sõnumitoojad, kes tajuvad tema tekste põlv- ja ühiskondlikult võib-olla sama olulistena, kui kunagi nende vanemad näiteks…

    16.—18. maini peeti Tartus Saksa Keele ja Kirjanduse Akadeemia kevadkonverents „Palju keeli — üks maa”, mis oli Akadeemia esimene väljasõit Baltimaadele. Kolme päeva sisse mahtus nii eesti kui saksa autorite avalikke lugemisi (Eestit esindasid Kristiina Ehin, Doris Kareva ja Jaan Kaplinski), ettekandeid (Cornelius Hasselblatt, Jaan Undusk, Ülle Pärli, Ralph Dutli jt.), Ene Mihkelsoni…