6 2024

  • Kas jumalad oskavad arvutada?

        Tänavu veebruaris avaldas kirjastus „Gallimard” Katrina Kalda teise romaani „Jumalate aritmeetika” (Arithmétique des dieux). Juba on ilmunud mõned kiitvad arvustused, entusiastlikke sissekandeid leidub ka kirjandusblogides. Raamatu motoks on katkend Christa Wolfi teosest „Medeia hääled”. Medeiat jälitasid teatavasti kahtlused kõiksugu koledates, muuhulgas oma perekonna vastu toimepandud kuritegudes. Katrina Kalda raamatu peategelast Kadri Rauda kummitavad…

  • Põhjuseta radikaal

        Arvi Tapver: „Vabad radikaalid ehk Märtrikroonil pole juveele”. „Tormikiri”, [Tallinn], 2012. 175 lk. Iga ajakirjaniku soov on kirjutada raamat. Ajakirjaniku amet eeldab armastust kirjutamise vastu. Seda võib võt­ta omamoodi harjutamisena: leida hu­vi­tavaid ja atraktiivseid tegelasi, põ­nevat süžeed, ja muidugi arendada oma kirjutamisstiili, mida näiteks Ernest Hemingway ajakirjanikuna ka tegi. Seda kõike on Tapver…

  • SÜGAVALE NÄHTUD

        Mart Kadastik: „Kevad saabub sügisel”. „Varrak”, 2013. 222 lk. Öeldakse, kes ei suuda üllatada, see pangu pillid kotti ja mingu koju. Ma arvan, et Mart Kadastikul pille kotti panna pole tarvis. Mis siis üllatab? Mina tean Kadastikku vaid ajakirjanduse kaudu ja ma poleks eales uskunud, et temasuguse positsiooniga mees avaldab ilukirjandusliku teose. See…

  • Kroonikat

        29. juulist—5. augustini osalesid Mari Saat, Eeva Park ja Jaan Undusk Saksamaal (Kielis, Lübeckis, Lotjenburgis jm.) festivalil „Literatursommer Schleswig-Holstein 2013”. Esitleti Mari Saadi teost „Sinikõrguste tuultes” (Im Grunde, Ihleo Verlag), Eeva Pargi romaani „Lõks lõpmatuses” (Falle, unendlich, Ihleo Verlag)ja Jaan Unduski esseekogu „Meie, hüperborealased” (Wir Hyperboreer, Lumpeter&Lasel). 30. juulil esines Kirjanike Liidu saalis…

  • AVALIKULT, AGA MITTE AINULT ABIELUST

        Toomas Vint: „Avalikult abielust”. „Tulikiri”, Tallinn, 2012. 232 lk. Olgem ausad, abielust head romaani kirjutada ikka ei saa. Või kui romaan ongi hea, siis abielu ei ole „hea”, ei ole õnnelik. Klassikaline näide on Tolstoi „Anna Karenina”, vahest ka Tammsaare „Tõe ja õiguse” neljas köide. Peale abielu peab olema veel midagi, et romaan…

  • Sõda sõja pärast

        (:)kivisildnik: „(:)soari evangeelium. Valuraamatu II köide”. „Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 89 lk. (:)kivisildnik: „Enne sõda ja kõike seda”. „Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 60 lk. Mis meile (:)kivisildniku raamatutes „(:)soari evangeelium” ja „Enne sõda ja kõike seda” huvi võiks pakkuda? Poeetiliselt on nad esmapilgul küllaltki lõdvad ja hõredad, nii mõnigi tekst on lihtsalt jõhkruste ja roppuste…

  • Millest elad, kirjanik?

        Ettekanne XIV kirjandusseminaril „Lätete pääl” 3.—5. VII 2013 Muidugi elavad ka kirjanikud — luust ja lihast olendid, nagu me siiski, vahel vastumeelsemalt, vahel vähem oleme — tõesti sellest, millest kõik teisedki inimesed. Ka meie peame sööma ja jooma, ka meil peab olema katus pea kohal, riie seljas ja nii edasi. Ühesõnaga, kõik need…

  • Äär on kokkupuutepunkt

        Maarja Pärtna (s. 1986) on Tartu luuletaja, kel on ilmunud kaks kogu: „Rohujuurte juures” („Värske Raamat”, 2011) ja „Läved ja tüved” (EKSA, 2013). Pärtna on Tartu Ülikooli maailmakirjanduse magistrant ning Tartu ja maailma kultuurilehe „Müürileht” tegev- ja kirjandustoimetaja. Sel aastal pälvis tema luuletus „Sees” Juhan Liivi luulepreemia. CAROLINA PIHELGAS: Oma esimeses kogus oled…

  • LOOMING /8/ 2013

    LOOMING /8/ 2013

        Lauri Sommer *Tihased nokivad tasapisi tyhjaks / *Jah, Santōka, vihmapiiskade hääl jt. luuletusi  Rein Vahisalu Suvepäeva viimne vine Maarja Kangro Hea psühholoog / Sõnumi olemus jt. luuletusi Enn Vetemaa *On ikka kurb küll / Sõnad sõnad jt. luuletusi Andrei Hvostov Vene värk  Andra Teede *olen kõige nõrgem ärgates / *mis ametit su ema…

  • MAARJA KAKANGEELIUM

        Maarja Kangro: „Must tomat”. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2013, 77 lk.   Maarja Kangro neljas luulekogu on varasematest mustem ja masendavam ning sisaldab mõned kõige painavamad tekstid, mis sel sajandil eesti keeles kirjutatud. Korra või paar välgatab ka lootus. Tagaplaanile on jäänud seltskondlikud naljad, suhetekoomika, ka ühiskonnakriitika, ja nende aset täidavad suured süvaküsimused:…

Looming