6 2024

  24. V 1927—19. XII 2013   Lahkunud on teenekas tõlkija Ester Heinaste. Ester Heinaste sündis Tallinnas kooli­õpetajate perekonnas, lõpetas 1946. aastal Tallinna Õpetajate Seminari ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna inglise filoloogina. Ta oli Eesti Literaatide kutsekomitee juhataja aastatel 1969—1995, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1991. Ester Heinastel olid omad lemmik­autorid, kelle loomingut…

Tatjana kiri Oneginile   ma teile kirjutan, mis enam. kui oleksite noorem, kenam, ehk võiks veel siiski läbi minna see teie plaan. kuid mis sest ikka — ma olen ju vaid külaplika. kas pole nii, mu lahke isand?   te poleks ilmselt uskund eal — kuid nüüd on minul üle visand.   mis teha, ahv…

  Unetõde   Nii külmad ööd, nii vakatavalt vaikne kõik, vaid tähetules taevas peibutab kui võõras linn. Üks äraspiditund, teetolmus nõlv, all leppade hall ja mullune rohi — kõik meelde vaotub peensusteni. Kui mitmes tulek, minek, kevad, sügis see, kas teine, kolmas — sajas? Me oma unenägudesse meeldununa igavesti tegelasteks jääda tahaks, siis kõike kõrvalt…

    Karin Saarsen on 1970. aastal artiklis „Emaarmu motiividest Marie Underi luules” osutanud, et ehkki peame Underit sensuaalse armuluule ülemlaulikuks, on tema luules palju sellist ülimat armastust nagu ema armastus oma lapse vastu: „sirelite lillatavast puhmastikust võib vilksatada ka õnneliku ema lapsukeste käharpäid”. Selline lapse ja ema tunnetus on vähem teadvustatud varjundeid poetessi loomingus.…

    Toomas Raudam: „Ja ära Kafkat unusta”. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013. 195 lk.   Kulla sõber Toomas! Meie Sinuga mäletame veel aegu, kus Sirpi aeti Vasaraga taga ja aja leht oli ajaleht. Mäletame koguni ümbrikuis kirju ning värvilisi postmarke nendel. Nüüd me kirjutame ise e-mail’e ehk suupärasemalt meile, trükki pääsenud kirjatööd aga ilmuvad…

    Ain Kaalep: „Kodu kõikjal kaasas. Mitme aastakümne kirjutisi”. „Tänapäev”, 2013. 248 lk.   Ain Kaalepi nii ilukirjanduslik kui eluline maastikuhuvi on oma järje­pidevust ilmutanud üle poole sajandi. See algas kirjaniku ja tõlkija esimese luulekoguna kokku pandud „Aomaastikest” (1962), millega kaasnes vahetu matkamärkmikuna Usbekistani-retkel sündinud „Samarkandi vihik” (1962). Poeetilistele ja rohkem või vähem akadeemilise…

    9. mail võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kaks uut liiget: Kaarel Kressa (häältega: 7 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Peeter Helme ja Jürgen Rooste) ja Muš Nadii (häältega 9 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Arvo Valton). Kaarel Kressa on sündinud 27. juunil 1983…

    2. novembril tähistati Tartu Kirjanduse Majas Lehte Hainsalu juubelisünnipäeva. Luuletusi lugesid poetess ise ja Enor Niinemägi. Muusikat tegid Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann. 5. novembril esitles Ilmar Särg Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Tiiu, talu tütrekene” („Lambri Raamat”). 6. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Põhja poeesia” esinesid saami muusik ja poeet Niillas Holmberg ja soome…

    Liina Tammiste: „Refresh”. „Näo Kirik”, 2013. 64 lk.   2013. aasta sügise märksõnaks eesti kirjanduses jääb küllap naisluule ja katsed seda kuidagi defineerida, paika panna, ära lahterdada. Telesaade, kirglikud arutelud näoraamatus, ennustatult skandaalsete raamatute ilmumised — nende hulgas ka siinkäsitletav raamatu­sarnane toode —, põlvkonnakaaslasi tormiliselt kaitsvad blogipostitused. Loodetavasti kestavad need arutelud edasi ka…