6 2024

    Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.   Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eepo­seks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust kui „Meetri” osadel. Mingil üldisel…

  Jõgi   Rändasin lastega jõe äärde ja jõgi voolas teistpidi, mitte sinna, kuhu mäletasin vett voolavat selles tumekäänulises jões kus õppisime vennaga ujuma nendesamade kallaste vahel kus püüdsime purgiga lepamaime liikus vesi tagurpidi üle sammaldunud koolmekivide ikka ühtmoodi vulisedes voolas ära allikate algusesse.   *   Halvas unes saime kokku kuskil mädasoos. Laukad peegeldasid…

    Urmas Vadi: „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme”. „Tuum”, 2014. 231 lk.   Tuntud näite- ja proosakirjaniku, lavastaja ning raadioajakirjaniku Urmas Vadi kaheksast üsna sarnase teema­asetuse ja sisuga novellist koosnev „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” esindab eesti kirjanduses üpris haruldast metafüüsilis-meelelahutuslikku suunda. Nagu ka tema varasem looming. Eeskätt torkab Vadi stiil silma…

    Margo Vaino: „Tööloomad ei rasestu”. „Ji”, 2014, 104 lk. Margit Peterson: „Külalood ehk vaaderpass”. „Ji”, 2014, 89 lk.   I Kaks luuletajat ei kirjuta kunagi samast asjast samamoodi, ometi kõlavad vaatlusalused luulekogud huvitaval moel kokku; soovitan neid koos lugeda. Raa­matutel on ühine temaatiline fookus­väli, mida võiks kirjeldada kui ootustest ja ihadest tulvil elu…

    1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pühendatud interaktiivne näitus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus näitus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”. 2. märtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelli­auhinna võitjad. Auhinna…

      Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eesti ja eestlaste jaoks lihtsalt meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta oli sündinud sealsamas Riias Läti sõjaväe kindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Tema isa represseeriti 1940. aastal ja perekond lahkus sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel 1946—1949 õppis Astrid Marburgi Ülikoolis, mille lõpetas…

    Olev Virkus oli lihtne mees. Polnud tal mingeid erilisi võimeid, mille poolest ta kusagil silma oleks paistnud, või annet midagi suuremat korda saata. Polnud tal vist säärast tahtmistki mitte. Ja rikkuse poolest ei hiilanud ta ka. Töötas kellassepana väikeses firmas ainukese töölisena ning tema ülemus töötas sealsamas tema kõrval, üheskoos jagasid nad ainsamat…

    Kui me asume käsitlema kodu kuvandit eesti kirjanduses, siis ei sobi unustada Andrus Kivirähki hiljuti ilmunud romaani „Maailma otsas” (2013). Siinse vaatluse eesmärgiks on heita üks, olgugi ehk kitsas valgusvihk sellele su­gereerivalt kodukesksele teosele. Teeksin seda võrdluses mitme teise Kivirähki teosega. Alustan praegusel juhul kõige tähtsamast, nimelt veendumu­sest, et Kivirähk on küllaltki ideoloogiline…

    Lahkunud on Tatjana Hallap, suurepärane ja viljakas tõlkija, kelle tõlgitud Perrault’ muinasjutud ja Dumas’ „Kolm musketäri” ning „Krahv Monte Cristo” kuuluvad mitme põlvkonna eestlaste lapsepõlve lugemisvarasse. Tatjana Hallap (aastani 1952 Sari) sündis Tallinnas 18. veebruaril 1928. Ta õppis Prantsuse lütseumis (1935—1940) ja J. Westholmi Gümnaasiumis (1941—1943), lõpetas 1946 Tallinna 8. Keskkooli ja 1951…

    Lauri Isotamm: „Päev pole öö ei ole”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 218 lk.   Kui veeb ei valeta, alustas jutustuse „Päev pole öö ei ole” autor Lauri Isotamm oma maist teekonda Toomemäe vanast sünnitusmajast 1974. aastal. Raamat on Tartut nõnda täis, et minu kui sünnipärase tartlase jaoks on tegemist koduloolise teosega, mistap võin…