6 2024

    Rootsi Akadeemias on 1. juunist 2015 uus võtmeisik. Akadeemia alalise sekretäri tähtsat ametikohta täidab esimest korda ajaloos naine, Södertörni ülikooli esteetikaprofessor ja „Dagens Nyheteri” kirjandusarvustaja Sara Danius. Sündinud 1962 ja valitud 2013. aastal Akadeemia liikmeks toolile nr. 7, kontroversiaalse Knut Ahnlundi järel, kes taandus Akadeemia tegevusest 2004. aastal protestiks selle vastu, et Elfriede…

    Martin Oja: „Sõnumeid sisikonnast. Jutte 2005—2015”. „Maailmamustrid”, 2015. 153 lk.   Martin Oja raamatu lugude eklektilisus on nii silmatorkav, et näib, nagu oleks jutukogu autoreid olnud mitu. Ja võib-olla ongi, kui arvestada, et kümme aastat — mille jooksul raamatu lood sündisid — võivad muuta inimest tundmatuseni. Nii on väga raske leida ühist nimetajat,…

    Sügis on sõbralik aastaaeg. Õhk on jahe. Mõtted on selgemad. Uued tegemised suruvad mure ja segadused tagaplaanile. Inimesed on puhanud, põsed on pruunid ja pilgud erksamad. Sügisel kohatakse uusi ja vanu sõpru. Kõik algaks justkui uuesti, kuid on ometi vanamoodi: taas koolipinki, taas auditooriumisse, taas raamatute taha. Selles korduvuses on oma võlu ja…

  1. augustil luges Jim Ashilevi Erinevate Tubade Klubis täies ulatuses ette oma romaani „Kehade mets”. 8. augustil peeti Jõgevamaal Võtikveres 16. korda raamatuküla päeva, kus esmakordselt anti välja Elise Rosalie Auna nimeline kirjanduspreemia, mille pälvis Tartu Ülikooli professor Leena Kurvet-Käosaar naiskirjandust käsitlevate publikatsioonide eest. Festivali patroon oli Valdur Mikita. Üles astusid ka Mikk Sarv,…

    Marko Mägi: „Luukerena laanes ja linnas”. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2015. 68 lk.   Nägin kunagi unes, et pidin surema. Ma lihtsalt pidin surema, see oli paigas, selle üle enam ei arutletud. Täpsemalt — mind pidi tapetama. Üldse tapeti paljusid, aga see ei tundunud selles unenäos kuigi dramaatiline, pigem oli see nagu seenelkäik, ja ma…

    * Kord ütles ta mulle, et ta juuksed on tegelikult hallid. Ta värvib neid. Ma panin seda imeks ja ütlesin millalgi hiljem talle, et see läks mulle südamesse. Ta sai sellest vist pisut valesti aru. Ma pidasin silmas pigem mingit kummalist enesepettust. Me saime tuttavaks, kui olin vaevalt kakskümmend üks, oli tore aimamisi…

    Vahur Afanasjev: „Tünsamäe tigu”. Tartu NAK, 2015. 108 lk.   Selle raamatu tugevaim osa on luuletused, mis ongi luulekogu puhul õige. Raamat koosneb väikestest ühe kandi lugudest, need on lakoonilised, täpsed, õhulised, üldistusvõimelised, naljakad, leidlikud, kurvad, kihvtid ning kõlavad kõigele lisaks ka hästi kokku. Niivõrd hästi, et võtan hiljem eraldi ette küsimuse, kas…

    Jüri Kolk (s. 1972) on viljakas autor, kes on lühikese aja jooksul avaldanud viis luulekogu, „Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)” („Võluri Tagasitulek”, 2009), „Jää on paksem kui veri” („Ji”, 2011), „Ära mine valguse poole” („Ji”, 2013), „Seitse surmavoorust” („Ji”, 2013) ja „Otse aia taga” („Ji”, 2014) ning kaks lühiproosa…

    Eelmises numbris ilmunud Aare Pilve teksti „Ääremärkusi põhikirjast” on sattunud viga — 1992. aasta põhikirja üks autoritest Henn-Kaarel Hellati kõrval polnud mitte luuletaja Sulev Kübarsepp, vaid kirjanik ja jurist Sulev Raudsepp. Autor palub vabandust asjaosaliste ees ning tänab Jaakko Hallast eksitusele osutamast.