6 2024

novembril esitles Aivar Kull Tartu Kirjanduse Majas oma kriitikakogu „Kull ja kiri”, autorit küsitles Mehis Heinsaar. 3. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, mille külaline oli Marja Yano, raamatu „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga” autor. 3. novembril oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslik teisipäev, teemaks „Heinsaar, Ristikivi, Baudelaire”. Oma lemmikpalu kolmest luulekogust…

    Väärika institutsiooni — Prantsuse Akadeemia — niisama väärikas romaani­auhind anti tänavu välja juba sajandat korda. Kolmandat korda auhinna ajaloos läks preemia jagamisele kahe autori vahel: lõppvoorus said võrdselt 11 häält alžeerlane Boualem Sansal ja tuneeslane Hédi Kaddour. Eestist vaadates hakkab silma, et mõlemad võitjad on päritolult justkui välismaalased (Kaddour küll elab ja töötab…

    Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov. Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi luule uued tõlked on teinud Marina Tervonen.…

    Kelle süda poleks hakanud kiiremini põksuma lugedes „Vendades Karamazovites” legendi Suurinkvisiitorist! Kujutlusvõimeline tajub kohe, et siin peitub midagi põhimõttelist, ta tunneb „inimolu kiirtee” lähedalolekut. Mäletatavasti kritiseerib Suurinkvisiitor Kristust, kes on taas maa peale tulnud. Jeesus oli omal ajal inimesi usaldanud, jättes neile vaba tahte, et valida õige ja vale vahel. Ta arvas, et…

Kümme südamelööki * Välk allikasse korraga lõi kui viivuks kohtusid silmad   * Kuhu ka lähen iga samm olla saab vaid samm Sinu poole * Ülimast ülim olendeile on antud sulanemine   * Taevas mu taevas süda taob tähti ujub rakke kujuneb   * Kalju ja kalju vahelist lõhet silm näeb langemishetkel   * Tuli…

  Pärast filmi lõppu ja valguse süttimist pööras J. V. Stalin aegamisi näo kaaslaste poole, kissitas silmi ja tegi ebamäärase grimassi, nii et ei saadud aru, mis tujus ta on. Seltsimehed püüdsid igati varjata oma tüdimust, igavust ja kõige labasemat unisust — kell oli kõvasti üle kesköö, kui palju just, seda nad ei teadnud. Ruumis,…

  * Võililleseemnel on päikesepuri: läbi mõõtmatuna näiva ruumi, läbi sireliudukogude ja kuuvalguse supernoovade on ta jõudnud pärale. Rammestusega tembitud õnnes juubeldavad potentsiaalsed võililled kõigepealt mu ninal ja siis mu käeseljal.   Aga ma olen kivine pinnas. Minust pole neil tolku, enne kui mullaks saan. Ja ehkki mõtlen pikkadele tundidele, trimmer kaenlas, mõtlen vihastele kõplahoopidele,…

    Elisabet, Vääna-Jõesuu, mai 1941 Me istume oma suvila verandal ja vaatame merele. Arturil on jalas oma hästiistuvad püksid, mida ma täna nõelusin ja triikisin. Need on ilusast inglise villasest ja mu nõelatorked ja niidijäljed on märkamatud. Kostab meremüha, mis on nii abstraktne, et meenutab mulle vahel kaugel liikuvaid tanke või röntgeniaparaadi surinat meie…

    Kaur Riismaa: „Pimeda mehe aiad”. „Tänapäev”, Tallinn, 2015. 223 lk.   „Pimeda mehe aiad” on romaan härra Adam Koist — isevärki meesterahvast, keda lugeja kooskõlas teatava kirjandusliku konventsiooniga kohtab tema surmapäeval. Mööda põrandat kõriseb sümboolse väärtusega klaaskuul ning tagasivaateliselt hakatakse tasapisi kergitama katet härra Koi möödunud elu sündmustelt ja tema eripäraselt andelt. Selle…