5 2024

        Kogumikust „Läbilööjalammas ja marukoer”   Kokkupandava lauakese taga kokkupandavatel presenttoolidel istusid mees ja naine ning sõid hommikust. Päike oli kerkinud üle kaugete madalate küngaste, mis tekitasid mulje, et Aafrika silmapiir on krobeline; taamal paistis puudesalk, puuoksad hoidsid oma taldrikukujulisi võrasid justkui pikkadel ettekandjanäppudel, oodates taevast arvet. Sööjate ees laiuv tasandik meenutas…

          AARE PILV: Lugesin „Klaaslapse” läbi ühe õhtuga, mõistagi see tekst mõjus, aga ta mõjus mitte ainult lugemise ajal, vaid ka tagantjärele. Ja üks kummaline asi oli see: hakkas tunduma, et õigupoolest nagu polnudki midagi „mõtelda”, n-ö interpreteerida — sest kuidas tõlgendada inimliku viletsuse jäledat elementaarsust, lootusetuse ja sihi purunemise traagika…

        Eda Ahi: „Sadam”. „Verb”, 2017. 48 lk.   Eda Ahi luuletajakarjäär algas võrdlemisi tormiliselt 2012. aastal, kui tema esikkogu „Maskiball” pärjati Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Ahi särtsuvaid riime on noorte autorite üldise vabavärsilisuse taustal korduvalt esile tõstetud ja teda on peetud Underi-Alveri-Kareva kanoonilise liini jätkajaks. Esimesel kolmel aastal avaldas ta järjest kolm…

        Peeter Helme kirjutab: „Kogu see kivikuhil, mida on kiusatus visata I. V. kapsa­aeda, tuleb lihtsalt rahulikult nihutada Mudlumi omasse. Kõik need arvutud kokku-lahkukirjutamisvead, suurtähe­vead, stiilivead, lihtsalt näpuvead ja ele­mentaarsed toimetamatajätmised (lausestruktuur ja kordused näiteks), mida nähes paistab autori taotlus samavõrra silma kui toimetaja suutmatus, viitsimatus või mõistmatus tõtata appi ja teha…

        Ivar Sild: „Mutant kuurinurgas”. „Ji”, 2017. 111 lk.   Ivar Silla luule on püsinud teenimatult varjus justkui värduja (lk 86) või mutant kuurinurgas (lk 29), millest viimases kogus kõneldakse. Kuna 2008—2016 vältas tema luules avaldamispaus, oli teda tor­mi­liselt uueneval luulemaastikul ehk ju­ba unustama hakatud. Silda on meie kul­tuuriruumis mõnevõrra märgatud ja…

        Köster: „KrattPunktKomm”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 219 lk.   „KrattPunktKomm” on tänuväärne teos erapooletu lähenemise praktiseerimiseks, sest isegi kui kõik teised teavad, kes on Köster, siis mina ei tea. On ju olemas ka naisköstrid, aga vaist ütleb, et on vist ikka meeskirjanik. Võib-olla peaks kõik eesti autorid sundkorras pseudonüüme kasutama ja…

    II 1934 — 26. VI 2017   Luuletaja Ilona Laaman kuulus meile palju haritlasi, kirjanikke, kunstiini­mesi ja poliitikuid andnud Laamanite, Poskade, Grünthalite ja Arderite suguseltsi. Tema isa oli ühiskonnategelane ja publitsist Eduard Laaman, kes arreteeriti ja hukati 1941. aastal, ema oli Tartu rahulepingu sõlminud Jaan Poska tütar Tatjana. Päritolu ja intellektuaalne keskkond, koos…

    7.—8. juulil toimus Liivi muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse suvekool „Kirjanduse piirid”. Ettekandega esinesid Rein Veidemann, Janika Kronberg, Katre Talviste, Jaak Tomberg, Indrek Ojam, Igor Kotjuh, Aija Sakova, Sirel Heinloo, Pauliina Kolde, Tõnis Parksep ja Toomas Kiho, paneele juhatasid Marin Laak, Mari Niitra, Maarja Hollo, Krista Ojasaar ja Aija Sakova. Vestlusringis „Kirjanduse piirid” osalesid…

  Pilk XXI sajandi hispaania, galeegi, baski ja katalaani proosale       Alustaksin kahe näitega lähiminevikust. Kui Clara Usóni romaan „Idakaare tütar” („La hija del Este”) — kolmeaastase dokumenteerimistöö vili — võitis 2013. aastal hispaaniakeelse proosa auhin­na, tõusis päevakorrale avastus, et autor on esimene selle tunnustuse pälvinud naine pärast poole sajandi pikkust vaikust, aga…