5 2024

    3. oktoobril avati Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Siuru 100”.   4. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu musta laega saalis tähistati Ave Alavainu sünnipäeva ja esitleti tema uhiuut raamatut. Kõnelesid-lugesid-laulsid Jüri Aarma, Kata-Riina Luide, Iiris Saluri, Hedvig Hanson, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas, Tõun, Tiit Aleksejev, Veronika Kivisilla ja Ave…

        Mehis Tulk: „Foogt”. „Varrak”, 2017. 464 lk.   Eesti lugeja huvi ajaloo ja ajalookirjanduse vastu paistab olevat piiritu, vähemasti raamatupoodides avaneva pildi põhjal. Pisut nukram on, et see huvi piirdub suuresti vaid Teise maailmasõja ja selle ümber toimunuga. Ajalooline ilukirjandus lisab siia veel keskaja ja muistse vabadusvõitluse. Pean silmas eelkõige Indrek…

        Aija Sakova: „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 255 lk.   Arvustuse kirjutamist tuleks alustada algusest (nagu kõike), aga ma ei tea, kus (või milline) see täpselt on. Nii et tahes-tahtmata pean ma mõtlema paksule romaanile, mis on mul praegu öökapil ja mille esimene lõik…

        Pärast pikaajalist haigust suri 28. oktoobril Eesti Kirjanike Liidu liige Viljo Anslan. Viljo Anslani kutsus meri: aastakümneid sõitis ta merd pootsmanina kala- ja kaubalaevadel. Meri ja meresõidud on ka Viljo Anslani romaanide, reisikirjade ja muude kirjutiste sisuks. Tema tekste hakati avaldama 1960. aastate alguses ja sellest ajast kirjutas ta pidevalt, läbi…

    „Loomingu” septembrinumbris ilmunud artikli „Anne Valmast mälestades” autor on Janika Kronberg. Palume Peeter Oleskilt ja lugejatelt eksituse pärast vabandust.   „Loomingu” toimetus  

        Armin Kõomägi: „Minu erootika saladus”. „Sebastian Loeb”, 2017. 238 lk.   Kui lugeja on üle saanud pealkirja oota­matust sarnasusest staararvaja Mihkel Kunnuse teose pealkirjaga „Minu eugeenika saladus”, kulgeb lugemine mõne üksiku takistusega üsna ladusalt. Pealkiri on tegelikult ju aus, kui suhtuda (nagu me ikka suhtume) arvestatava ettevaatusega sõnasse „minu”. Sest autori…

        Keiti Vilms: „@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik”. „Tänapäev”, 2017. 174 lk.   Ma pole oma silmaga näinud, kes või mis see Twitter on, aga tundub, et pikka juttu seal ajada ei lasta. On sellised lühikese jutu mehed. Ja naised. Iseenesest on igasuguse mõtte etteantud vormi painutamine kirjutavale inimesele väga tervislik vaimuharjutus, siit…

        Kas mäletad? Aga kuidas sa mäletad? Mille varal või abil sa mäletad, kas piltide, kirjade, lõhnade, helide või unenägude tõukel või toetusel? Ja mida sa mäletad suurtest, elu muutvatest sündmustest, nagu põgenemine kodumaalt: kas tulekahju kuma silmapiiril, klaasikilde põrandal või lahtiselt hingedel kiiksuvat ust majas, mille sa maha jätsid? Sest üks…

        Varemed ei põle need vajuvad mulda mitu põlve tagasi   Meie seast on lahkunud üks eesti kirjanduse suurkujusid, luuletaja ja romaanikirjanik Ene Mihkelson, kompromissitu ja ennastsäästmatu süüvija eesti ajaloo ja inimhinge sügavustesse, aga ka irooniline stiilimeister, kelle tööriistadeks on keele rütm, toon ja tämber. Ene Mihkelson tuli eesti kirjandusse 1970. aastate…