5 2024

Jan Kaus: „Enne kui unisusest saab reegel”. „Post Factum”, 2018. 287 lk. Kuigi mööda kirjandusmaailma käib ringi üks tont, mis kuulutab, et novelli­kogud ei meeldi ei kirjastajale ega lugejale ning neid pole mõtet avaldada, sest keegi neid ei osta, on neis mingi ainulaadne võlu, mida näiteks romaan säärasel kujul pakkuda ei suuda — olgu ta…

Minul ja minu emal on üks suur erinevus. Mina räägin vaikse, tema aga kõva häälega. Tegelikult oli ka minul vanasti kõva hääl. Kohe algusest peale. Esimeses klassis pidin seepärast mängima näärivana, kes hõikab lapsi üle saali kingikoti juurde kokku. Teises klassis tuli mängida kuningat, sest niisuguse häälega nagu minul valitsetakse kuningriike. Ja igas klassis kasutati…

Hanneleele Kaldmaa: „Oliver”. „Elusamus”, 2017. 69 lk. Hanneleele Kaldmaa on rõhutanud, et erinevalt teistest tänapäeva (noortest) luuletajatest ei kirjuta tema endast või oma igapäevaelust. Tõsi, žanrieksperimendiks nimetatud „Oliver” liigub teisi ja omanäolisemaid teid. Viidatud suveluuletuse saates ütleb Kaldmaa, et nende muinasjutuliste meresõitjatega toob ta eesti kirjandusse luule, mis on ühtlasi seiklusjutt, lugu värssides. Värssides, ainulaadse…

Meie hulgast on lahkunud Mikk Sarv, avara ja avatud mõtlemisega eesti pärimus- ja looduskultuuri hoidja ning tundja, laulik, helilooja, kirjamees ja õpetaja ühes isikus. Mikk Sarv sündis Tartus põllumajandusteadlase Hans Sarve ja agronoomi Veata perre keskmiseks pojaks. Tähtvere kodus elasid ka Miku vanavanemad ja klaverikunstnikust tädi Mall. Mikk Sarv õppis Tartu ülikoolis bioloogiat, Eesti Põllumajanduse…

Ei-ei, ei mingit sildistamist. Jätan ütlemata, kes on linnud ja kes loomad. Ei, need ei ole naised ja mehed. Rootsi kõrgemas vaimuilmas on kriis ja Rootsi Akadeemia lõhe ei lähe naiste ja meeste vahelt. Sellel, mis puhkes oktoobris 2017 ühel ajal ülemaailmse Me-Too-kampaaniaga (vt „Looming” 2018, nr 2), on juured palju varasemas ajas, sest Akadeemia…

Mälestused on salakiri, mida peab dešifreerima. Mälestuste ainus mõte on kirjutavas käes. Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” Elu pole mitte see, mida sa elasid, vaid see, mida sa mäletad ja kuidas sa mäletad ja siis sellest jutustad. Gabriel García Márquez, moto Käbi Laretei raamatus „Otsekui tõlkes. Teema variatsioonidega” Sageli küsitakse minult, miks tegelda minevikuga. Miks uurida…

Annelinn Üks korduv unenägu sellest, kuidas Annelinn põleb. Tuli kihutab paneelmajade väikestest akendest ereda leegiga välja, Pika tänava majad on rusudes, jõeäärsed pargid põlenud. Kivilinnast paistavad veneaegsed nurgarõdudega tornmajad, mida seal kunagi olnud pole (pärit on need vist Vilniusest), ümbrusega võrreldes ebaproportsionaalselt lähedalolevad, just nagu luubiga suurendatud, ja kõrged. Näen põlengut iga kord eri paigast…

Meie hulgast on lahkunud kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik Endel Nirk. Vaid mõni päev varem oli ta käinud koos abilistega ja omal jalal Viimsi Rannapere pansionaadist, kus ta viimase aasta ja mõne kuu elas, ametiasutuses isikutunnistust uuendamas, kurtmata erilist väsimust. Kuid pühapäeva, 15. aprilli hommikul ta enam silmi ei avanud. Hetk, mille saabumiseks mitmekülgne töömees oli…

Aado Lintrop: „Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas”. „Go Group”, 2018. 439 lk. Buddha õpetuse paalikeelses kaanonis kõneldakse kolme sorti tarkusest, mida eristab üksteisest protsess, kuidas tõde inimesse jõuab. Neist esimene on suta-mayā paññā ehk „kuuldud tarkus”. See koosneb teiste inimeste tõekspidamistest, ühiskondlikest keeldudest-käskudest, mis võetakse omaks ilma suurema kriitikata, sest selle on mõni autoriteet või…