12 2016

          Kes tegelikult neid asju enam täpselt mäletab, kuid üks on selgemast selgem — midagi oli, ja kui midagi oli, siis seda enam olematuks ei tee. Tookordne, meie eelmise sajandi seitsmekümnendate sõpruskond on tänaseks lagunenud, laiali läinud, kanda kinnitanud eri maailmajagudes ja maades või viibib hoopistükkis teispoolsuses. Üks meist — Vivian…

        Marko Kompus: „Laboratoorium”. „Unenoppija”, 2016. 64 lk.   Marko Kompus on nüüdisaegses eesti luules omajagu müstiline ja raskesti haaratav fenomen. Kuigi tema aktiivne luuleraamatute avaldamise staaž li­gi­neb juba kahele aastakümnele, on Kom­­puse looming kujunenud pigem pe­rifeeriaid peilivate tekstifriikide vaimu­rõõmuks, mis võib n-ö hariliku inimese (kes tahaks kangesti teada, et mida kõik…

          „Loomingu Raamatukogu” ilmuma hakates olin 15-aastane üsna kirjandushuviline koolipoiss, kelle kõrvu ulatus ka üht-teist toonase kirjanduselu organisatsioonilisest poolest. Arvan mäletavat, et LR-i algatamine (ajal, mil mingi uue väljaande asutamine oli paras vägitükk, aga siiski võimalikum kui veel mõni aastake varem) oli suuresti tollal ENSV Kirjanike Liidus ühe juhtiva positsiooni hõivanud…

        Eeva Park: „Lemmikloomade paradiis”. „Verb”, 2016. 237 lk.   Eeva Pargi viimane romaan „Lemmikloomade paradiis” jutustab noorest naisest, kes kirjanike loomemajas maailma eest paos viibides püüab lahti harutada oma puntras elu. Ennekõike tähendab see emotsionaalselt (lõpuks ka füüsiliselt) vägivaldse lähisuhte läbimõtlemist, kuid ühtlasi vaadatakse tagasi peatege­lase segasevõitu lapsepõlvele ja antakse mõista,…

        Mudlum: „Linnu silmad”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 184 lk.   Kui Made Luiga alias Mudlum 2014. aastal oma tõsise „Tõsise inimesega” nagu ei kusagilt välja ilmus, arvasid ja kartsid paljud lugejad, et see omaelulooline (autori enda määratlusel osaliselt mälestustel põhinev[1]) jutukogu märgib küll autori säravat debüüti, kuid jääb küllap tema ainsaks…

        detsembril 2016 suri Bostoni lähedal Readingi hooldekodus üks Ameerika eest­laskonna värvikamaid esinda­jaid 1960.—1980. aastail, kunsti- ja kirjanduskriitik Paul-Heinri Reets. Paul Reets sündis 5. juulil 1924 Tallin­nas, noorpõlve veetis ta kolmes kodus Nõm­mel, õppis 1932—1936 Nõmme alg­koolis ja 1936—1943 sealses gümnaa­siu­mis. Aastail 1943—1945 teenis ta Saksa sõ­javäes. 22. septembril 1944 oli Reets…

        Rein Raud: „Unelindude rasked saapad”. „Näo Kirik”, 2016. 88 lk.   „Kirjutasin kunagi nagu / kirjakandja: ruttasin tooma / sõnumit, teadmata, mis seal sees.” (Lk 10.) See tsitaat Rein Raua uuest luulekogust kaardistab — kui seda biograafilises võtmes lugeda, mida mina siinkohal meelevaldselt teen — autori muutunud suhte nii kirjandusse kui…

    2. jaanuaril asutas Tallinna linn Tallinna Kirjanduskeskuse, mille eesmärk on hallata A. H. Tammsaare ja E. Vilde maja­muuseume ning kaardistada linna kirjanduspärandit laiemalt.   3. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Juhan Hellerma Tartu Kirjanduse Majas oma lühiproosakogu „Tühjusse, kaugusse!” („Tuum”). Esinesid autor ja Carolina Pihelgas.   5. jaanuaril oli Austria suursaadiku residentsis Austria 2016.…