12 2016

Kogud Riiulid koguvad tolmu, põrandavaip korjab karvu — salvestab kiudude vahele neid uskmata suurel arvul. Isa kogub meil marke, laps kogub „bärbiseid”. Vanaema teeb kogutud heintest vainule kärbiseid. Valimisliit kogub hääli, surnud koguvad vaklu, Jeesus Kristus talletab peopessa suuri naklu. Saapatald korjab muda, Volxwagen kogub kilte. Vennas seab mälupulgale paljaste naiste pilte. Emal saab üxkord…

Kroonikat 4.—5. jaanuarini esinesid Lääne-Norras Averøya ja Rangøya saarel eesti-, inglis- ja norrakeelse luule- ja muusika­kavaga Veronika Kivisilla, Adam Cullen ja Øyvind Rangøy. Kaasa tegid kohalikud luuletajad ja muusikud Knut Ødegård, Þorgerður Ingólfsdóttir ja Odd Arne Halaas. 5. ja 26. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin. 9. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „Ingeldus” luges Kirjanike…

Kirjutasin kümme aastat tagasi lühikese ja põgusa meenutuse Mati Undist Kalev Kesküla kokku pandud mälestuskogumikku „Undi-jutud”. Ma tundsin meie hulgast lahkunut — malbet, ujedat ja viisakat noormeest — ülikooliaastaist peale ning tema lühikeseks jäänud elu viimased kümme aastat elasime Kadrioru maja kolmandal korrusel ühes trepikojas, uksed vastakuti. Olin püsitunnistaja tema hingelisele ja ihulisele äraväsimisele, mida…

Veiko Märka: „Elu on sõna. Kohtumised eesti kirjanikega”. „Hea lugu”, 2018. 178 lk. Veiko Märka raamatu pealkiri on justkui kivi, mis vette visatuna enda ümber laineid tekitab, luues esmalt seose sõna abil maailma loomisega: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.” (Mo 1:3 jj.) Samamoodi loob iga kirjanik oma tekste, ikka sõnaga, tekitades sel…

jõgi, angervaks, kahanemine sel talvel ei läinudki külmaks. emajõe pind on vaikne ja must — öö kivine peegel, külm aeglane noatera lõikab kõveralt läbi elu ja linnasüdame. vee klaasja pinna alt jõepõhjast kumavad loomaluud tähenduslikud ja paljad — minagi olen osa kõige elava võrgustikust. minulgi tuleb end kord üleni tagasi anda. * peatada käsi. jätta…

Meediakriitiline diskursus eesti luules Eesti luuletajad on traditsiooniliselt kaldunud end ajakirjanikest austusväärsemaks ja õilsamaks pidama. Hoolimata tõsiasjast, et küllalt suur osa nendest on pikemat või lühemat aega ise lehemehe leiba söönud. Luuletaja — see on vaimuaristokraat ja suveräänne isiksus, ajakirjanik seevastu tavaline käsitööline ja sedagi mitte kuigi atraktiivsel erialal — umbes nagu lihunik või timukas.…

Karl Martin Sinijärv *Vala oma jama / *Ega me keegi ei tea jt luuletusi Toomas Haug Jõulutervitus 2018 Heljo Mänd Tuule peopesas Maimu Berg Kas usud jõuluvanasse? Mathura Haavatud ingel / Tal silmad sügaval on jt luuletusi Arvo Valton Aforisme 2018 Katrin Väli Valides kleiti / Pärleid noppides jt luuletusi Ilmar Lehtpere *Kui tulid mulle…

* Vala oma jama minu klaasi sisse. Ära täna vala enda omasse. Las ma võtan Sinu. Võtan Sinu jama. Sina maga tasa oma olemisse sisse. Maga sisse. Või, kui tahad, välja. Kui Sa ükskord ärkad, lammutame nälja. Peekon. Muna. Pann. Ockham. Vesi. Vann. * Ega me keegi ei tea, mida me armastame. Kui, siis, võib-olla,…