12 2016

Mida mõtleb vana kirjanik koroonaepideemia aegu publiku lemmikust Mälestus On aasta 1999. Jalutan Suur-Karja tänava alguses kultuuriministeeriumist mööda Draamateatri poole. „Rahva Raamatu” vaateakna juures kohtan teretuttavat noort meest, kelle tean olevat Andrus Kivirähki. Olen äsja lugenud tema romaani „Liblikas”, mis mulle väga meeldis. Tunnen vaja-dust seda talle öelda. Noormehe nägu kirgastub natuke, kui ta viisakalt…

Andrei Ivanov: „Pariisi arabeskid”. Tõlkinud Veronika Einberg ja Erle Nõmm. „Tuum”, 2020. 318 lk. Andrei Ivanovi puhul on vahel vaieldud, on ta Eesti või eesti või hoopis vene kirjanik. Sel polegi tähtsust, sest ta on eelkõige Euroopa kirjanik. Meil teist nii Euroopa kirjanikku vist ei olegi. Mitte ainult sellepärast, et Ivanov on palju käinud ja…

Ma mäletan väga selgelt, mida Rita ütles, et ma temasse armusin. „Issand, kuidas ma jumaldan betooni.” Ei-ei, ega ma nüüd mingi selline arhitektuuripede ka ei ole, et esimese Ca­latra­va silla puhul minestusse langen või krokodillipisaraid valan ja jutustan, kui kahju mul on, et lihtsalt raha puudumise pärast Ingelsi projekti järgi Tallinna uut raekoda ei ehitatud,…

Me jäime kahekesi lukku allveelaeva sel hetkel, sulgus linna ümber kui blokaad. Me kajut väikene ja pead on ühes laega. Ei kosta siia kahurite kanonaad. Me kümned aastad elu, seiklusi ja retki said nädalateks ühte ruumi suletud ja teispool seina vaikselt hõljum settis ning kalad näisid üsna muretud. Ei teadnud, veel kas pinnal mõni paat…

PEETER HELME: Ei ole just palju kirjanikke, kelle loomingu tähendus eri sihtrühmadele oleks sedavõrd erinev, kui see on juulikuus 50-aastaseks saava Indrek Hargla puhul. Mõne silmis on ta krimikirjanik, teisele ajalooautor, kolmas tunneb teda üldse stsenaristi ja draamakirjanikuna. Kuid ise pead end eelkõige just ulmekirjanikuks ja ulmekirjandust kirjanduse apoteoosiks. Miks? INDREK HARGLA: Ma ei tea,…

4.—9. maini toimus Prima Vista ja TarSlämmi veebiprogramm „Täna on siin väga vaikne. Kevad 2019—2020”, et tähistada algselt tänavuseks kavandatud Prima Vista toimumiskuupäevi. Programm hõlmas luulevideoid Hasso Krullilt, tema tekste esitanud-töödelnud TarSlämmi esinejatelt (Kaisa Kuslapuu, Joosep Vesselov jt) ning Prima Vistale kutsuda plaanitud autoritelt (Uwe Laub, Ron Whitehead). 5. mail Tartu Kirjanduse Maja virtuaalsel kirjandusteisipäeval…

III Tänagi tahan Sulle kirjutada, aga pean esmalt taltsutama tuhinat. Perud põrgulised, tulised tiivulised, tõrksad taltsutamatud — mõtted, püsige ometi paigal! Eks ole nad ju harjunud lendu sööstma kohe, kui ainult rõdule pääsevad, üle latvade ja lainete Sinu poole. Aeg aga jutustada Sulle hoopis sellest, mida näen siinsamas, pealesunnitud paratamatuses. Mida näen? Esialgu ei midagi.…

Koroonaviirus saabus nagu lepitusingel, kellest pole teada, keda ta tapab, keda ära lepitab meie rikutud planeediga, mis hakkas jultunud inimkonnale oma võimu näitama. Mu kirjutuslaual oli juba mitu päeva lebanud vaikides patakas valget paberit, täis kümne aasta jooksul sinna kirja pandud sõnu. Vaatasin seda sadat seitsetkümmet lehekülge. Vaatasin pealkirja, mille olin leidnud, see mõjus paberile…