12 2016

  • Lihtsalt ilu pärast

    „Teisel olen,” hõikas naine ja jäi ootama, kas tulija kuulis või peab valjemini kordama. Fonolukule vajutanud mehe sammud kajasid tülpinult, trepiastmeid võttis ta aeglase hingamise rütmis. Korrus kõrgemal uksepiidale nõjatuv naine avas oma alati käepärast mobiiltelefonis digitaalse märkmiku ja toksis kiirust ületavate pöidlaliigutustega, aeg-ajalt tulijat kuulatades: Mees. Fonos oli mehehääl. Astub loiult, kõhukas mees? Või…

  • Kroonikat

    1.–22. detsembrini toimus Tartu Raekoja platsi Jõululinna rajatud „Kirjaniku kodus” programm „Isu sisu järele”, millega tähistati viie aasta täitumist Tartu saamisest UNESCO kirjanduslinnaks. Korraldajateks olid kõik senised Tartu linnakirjanikud, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu Linnaraamatuko­gu ja Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond. Autorite esinemised kanti üle ka veebis. Programmis osalesid Carolina Pihelgas ja Katariina Tirmaste, Marge Pärnits,…

  • Armastusest mõelda ja rääkida, kirjutada ja seda tunda on luksus

    Kunstnik ja kirjanik Margit Lõhmus (snd 1985) on omandanud EKA-s maalikunsti magistrikraadi ja korraldanud mitu isikunäitust. Alates 2013. aastast on ta avaldanud ilukirjandust ajakirjades ja 2019. aastal ilmus raamat „Sterne”, mis kandideeris nii Betti Alveri kirjandus- kui ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinnale. Teos pälvis kriitikutelt suurt tähelepanu ja mitmekülgset, kohati ka vastuolulist tagasisidet, seda on tõmmatud…

  • Kui kirjutad, siis kõnele!

    Elo Viiding: „Mina kõnelen kirjandusest. (Tekste aastatest 2009—2019)”. „Tuum”, 2020. 140 lk. Elo Viiding on nagu sekvoia, kes kasvab aastaid kõrgustesse, ja on ikkagi omaette, sest ta kõrgub üle teiste. Võiks öelda, et ta jääb kirjandusväljal subkultuuriliseks, mis talle endale võib-olla määratlusena ei meeldi, sest eks kõik loomeisikud soovivad toimida ja toimetada peavoolus, keskväljal. Mis…

  • Kuidas minust ei saanud Grigorjevat Aule luulel pole ju viga, aga kas toimetajate lauale on jõudnud näiteks Sveta Grigorjeva ja Liina Tammiste värsked kogud? Peeter Sauter Mu rahvus: (mõlemalt poolt) eestlane ja sugu: mees. Ma mäletan, mismoodi oli Eesti NSV-s. Mu gf on brünett. Mu nimes pole ühtki g-d. Ma võtan suhu ainult toitu, jooki,…

  • Kuuleb oma mõtete keelt

    Tõnis Vilu: „Tundekasvatus. Jaapani surmaluuletused”. „Häämaa”, 2020. 96 lk. Mulle hakkas Tõnis Vilu looming eriliselt huvi pakkuma alates kogust „Kink psühholoogile” (2016), sellele järgnenud „Libavere” (2018) ja „Tundekasvatus” (2020) on huvi ainult suurendanud. Kirjandusloolase keelepruugis moodustavad need kolm kogu Vilu seni uusima loominguperioodi. Vilu luule erilisust märkasid mõned kiirema taipamisega kriitikud juba eelmisel perioodil ning…

  • Kroonikat

    1. novembril esines Triin Soomets Kolkata rahvusvahelisel luulefestivalil Chair Poetry Evenings 2020. Festival toimus 1.—5. novembrini Zoomi kaudu ja esinemised on järelvaadatavad Youtube’is. 1. novembril toimus rahvusvahelise PEN-klubi naiskirjanike komitee algatusel Día de los Muertose, surnutepäeva tähistamiseks rahvusvaheline luulesündmus „We Grieve and We Celebrate” („Me leiname ja pühitseme”), millest võttis osa luuletajaid rohkem kui kümnest…

  • Mu kodu on Euroopa ja mu elu tähtsaim kolmnurk on Island, Kreeka ja Eesti

    Kätlin Kaldmaa on kirjanik, kes palju reisib ja palju kirjutab. Samuti on ta konkreetse ühiskondliku agendaga mõtleja: naistel ja meestel peaksid olema võrdsed õigused ja võimalused, näiteks võrdne palk. Ja see kehtib ka sõnaloome puhul: siin rakendab Kätlin kirjandussotsioloogiat, numbrite keelt. Milline on naiste/meeste osakaal ajakirjanumbris, antoloogias, festivalil, komisjonis, žüriis, laureaatide seas? Augusti lõpus tähistas…

  • Luule

    Kuidas minust ei saanud Grigorjevat Aule luulel pole ju viga, aga kas toimetajate lauale on jõudnud näiteks Sveta Grigorjeva ja Liina Tammiste värsked kogud? Peeter Sauter Mu rahvus: (mõlemalt poolt) eestlane ja sugu: mees. Ma mäletan, mismoodi oli Eesti NSV-s. Mu gf on brünett. Mu nimes pole ühtki g-d. Ma võtan suhu ainult toitu, jooki,…

  • Valutajad

    Venna valudest rääkis minu vanaema veel aastaid hiljem. Kaks kuud enne surma oli onu Eindrist ainult luu ja nahk järel. Ta lamas oma väikeses toas omatehtud voodis. Milline mees ta noorest peast oli! Peaaegu kahemeetrine tugeva kondiga mürakas. Tegi maadlemises kõigile külameestele tuule alla. Oli Kadrinas hinnatud puutöömees, valmistas mööblit, kappe ja laudu, uksi ja…

Looming