12 2016
-
Kristjan Haljak loeb oma luulet Loomingu augustinumbrist
-
Pöidlaküüdi teejuht millenniumi laste elus
Oliver Berg: „Migratsioon”. EKSA, 2020. 406 lk. 1990. aastate alguses lõpetasin mina gümnaasiumi ja hakkasin end ülikooli sättima. Kaugele selja taha olid jäänud Nõukogude Liit ja pioneerirätt ning esimene töökoht oli juba peetud, tööraamatki saadud. Samal ajal sündisid sellesse maailma, kus polnud enam pioneerirätte, vaid olid hoopis Eesti kroonid, lapsed, keda nimetatakse Y-generatsiooniks…
-
Ilukirjanduse tõlkimisest harjumatu nurga alt
Foto: Ave Maria Mõistlik Ilukirjandus ja selle tõlkimine on vahel ikka sattunud sündmuste tulipunkti, sest kirjandus võib ju olla ohtlik. Samuti võib ohtlik olla teisest kultuurist pärit kirjaniku sõnade ja mõtete vahendamine – iial ei või teada, mismoodi need tõlkija kultuuris vastu kajavad. Mõelgem kas või Salman Rushdie „Saatanlike värsside” saatusele. Käesoleva aasta märtsikuus tõmmati tõlkimine taas ühiskondlikku arutellu…
-
Indrek Spungin “Ahvi pea”
-
Mitteautori ümberkirjutus
Kristjan Haljak: „Illuminatsioonid. Luuletused 1974–1990”. Tuum, 2020. 97 lk. Minu kriitikast rääkides on märgitud, et ma tsiteerin palju. Jah, tsiteeringi, usun, et vääriti mõistmise vältimiseks tuleks võimaluse korral arvesse võtta autori enda sõnu oma teose kohta. Praegusajal on neid ka tunduvalt lihtsam leida kui eelmistel kümnenditel, kuna iga vajaliku kommentaari leiab kultuuriportaalidest ja…
-
Eduard Vilde ja New York
Lisandusi biograafiale Eduard Vilde Ameerikas-käik 1911. aastal on ootamatute pööretega kulgenud suhtedraama, milles oma nime ja näoga kultuurilukku jäädvustunud tegelasi on vähe: peale Vilde enese tema elukaaslane Linda Jürmann, ajakirjanik Peeter Speek ja pastor Hans Rebane. Nende taustal on hulk enamasti tundmatuks jäävaid tegelasi, meie esimesi poliitilisi pagulasi New Yorgis ja mujal Ameerikas, kes mängivad…
-
Kirjanik loeb. Tiit Aleksejev
Foto: erakogu Kirjanik loeb? Kirjanik peaks kirjutama, päevad on loetud, kõik tuleb ära kasutada. Aga kui autor esitab millegi erilise ja originaalsena loomingut, mille keegi teine on ammu kirja pannud, on kuidagi piinlik. 2018. aasta Headel Ridadel küsiti Michel Faberilt, milliseid raamatuid ta ise hindab. Faber vastas, et ta ei loe palju, ehk kolm-neli raamatut aastas.…
-
Vaadeldes muutuvaid vorme ja valgust
Foto: Dmitri Kotjuh DORIS KAREVA: Mõni tee kirjandusse viib üle kivide ja kändude, läbi karmide eneseületamiste ja kibedate õppetundide. Ühe häll kiigub heinamaal, teise esimesed mälupildid sünnivad raamaturiiulite vahel või klaveri all. Sinu puhul kangastub unistuste lapsepõlv keset vanemate luulet ja lugusid. Millal ja kuidas hakkas sind aga eriti huvitama kujutav kunst, ennekõike raamatugraafika, mida EKA-sse, tol…
-
Skala Eressu
Foto: Karoliina Kagovere Heidad voodile pikali, seista enam ei jaksa. Annad igatsusele voli, valetada enam ei jaksa. Võõras keel jõuab kohale, tõlkida enam ei jaksa. Lased valguse endasse, hämarust enam ei jaksa. Lased helid endasse, vaikust enam ei jaksa. Lähed riietega vette, vahetada enam ei jaksa. Lased elust…
-
Õnnitleme!
2. juuli – Piret Kruuspere 60 15. juuli – Piret Raud 50 17. juuli – Aarne Ruben 50 20. juuli – Krista Kaer 70 30. juuli – Ervin Õunapuu 65